Artiklid

Liiklusuuring ja vajalik täpsus

Liiklusuuringu vajalikust täpsusest Liiklusuuringul on NELI eesmärki: Määrata liiklussagedus selleks et tee klass või sõiduradade arv täpsustada – vajalik ristlõige Kontrollida ristmikuarvutust, et projekteeritav lahendus toimiks vähemalt 20 aastat Anda alus katendi projekteerimiseks – siin võib olla oluline ehitusaegse liikluse mahu hindamine, ka lühema-ajaliste ümbersõitude mõju osas. Tasuvusarvutuste teostamiseks. Ristlõige Esimesel ülesandel on täna ees …

Liiklusuuring ja vajalik täpsus Loe edasi »

Naastrehvid ja Tallinn

Tallinn ja naastrehvid Tallinnas paari aasta eest (2020) loendasid TTÜ tudengid kaubanduskeskuste parklates rehvikasutust – 62% sõiduautodest kasutasid naastrehve (varasemate uuringutega võrreldes on naastukasutus kahanenud). See protsent on linnaositi veidi erinev, Pirital vähem ja Rocca-al-Mare suunal rohkem. Loendust tuleks korrata et näha, millised on arengud. Soomes on naastrehvikasutus suurem, eriti põhjasuunal. Nii ka Rootsis, kuid …

Naastrehvid ja Tallinn Loe edasi »

Bituumen on kallis ja täna ka raskesti kättesaadav. Mida teha?

Bituumen on kallis ja täna ka raskesti kättesaadav. Betoontee või pigem tsemendi kasutus alumistes kihtides? Bituumen on asfaltbetooni kallim komponent – asfaldis on lisaks sellele kivimaterjal ja filler ning vajadusel ka lisandid. Kivimaterjal annab asfaldile skeleti ja tugevuse, filler seob vaba bituumeni ja täidab asfaldi poore. Bituumen seob mineraalsed komponendid tervikuks ning teatud ulatuses on …

Bituumen on kallis ja täna ka raskesti kättesaadav. Mida teha? Loe edasi »

Valglinnastumine, planeerimisprotsess ja rohelised eesmärgid

Valglinnastumine, planeerimisprotsess ja rohelised eesmärgid Ain Kendra, Roland Mäe, Ott Ojaperv, Sulev Sannik Kirjutajad ja kaasamõtlejad on erineva taustaga – Kendra on teedeinsener, kes on varem tegelenud laiemalt maaküsimuste ja planeeringutega ja õpetab insenere, Mäe on rattaentusiastist teedeinsener kes on istunud ametnikutoolil, projekteerib teid/tänavaid ja on uurinud valglinnastumise protsessi, põhjuseid ja tagajärgi doktoritöös (mis täna …

Valglinnastumine, planeerimisprotsess ja rohelised eesmärgid Loe edasi »

KKEJ – märkused ehk kommentaarid

KKEJ kommentaarid – Ain Kendra Erinevad segud – fraktsioneeritud killustik (d/D), ridakillustik (Ø/x), sidumata segu (0/x) Fraktsioneeritud killustik kiilutakse, selle kiilumiseks kasutatakse mitte ainult peenemat killustikusegu – Vene norm PNST 390-2021 näeb ette ainult 31,5-63 kasutuse mida kiilutakse lisaks peenemale killusegule – ka freespuru, asfaldi või liiva-tsemendiseguga. Teised fraktsioneeritud killustikud ei ole lubatud. Selle normi …

KKEJ – märkused ehk kommentaarid Loe edasi »

Teedevaldkonna rahastamine ja järjepidevus

Teedevaldkonna rahastamine ja järjepidevus. Teehoiu rahastamine muutus 2015 lahtisidestamisega eeldatavast kütuseaktsiisi laekumisest. Kuigi lubati, et pikas perspektiivis rahastamine ei kahane ja see võimaldab suuremat paindlikkust, ilmnes et paindlikkus tähendab tõsiseid kärpeid ning tuleb tõdeda, et poliitiku lemmiktoit on lubadused. Kui EL rahastamine oli mõeldud täiendama siseriiklikku, siis tegelikkuses see asendas siseriiklikku raha ja kavandatud arenguhüpet …

Teedevaldkonna rahastamine ja järjepidevus Loe edasi »

Pikad sõiduautod

Sõiduautod või matkabussid ja parkimine.   Viimaste aastakümnetega on paisunud meie autopark. Enamlevinud sõiduautod on järjest suuremad – nii pikkuses kui laiuses. Muutunud on ka autopargi struktuur. Eelmisel sajandil võis kohata kerghaagiseid või ka väiksemaid haagissuvilaid. Maastikuvõimelise sõidukina tunti pigem villist GAZ-69 või UAZ-469, nüüd on uute mudelite võtmesõna maastur, kõikvõimalike liidestega parketimaasturist täismõõdulise Hummerini. …

Pikad sõiduautod Loe edasi »

Haardetegur ja kergliiklus – ehk pigem kergliiklusalade hooldus

Täna on seisundinõuded fikseeritud MTM määruse nr 92 lisas 10. Selle järgi peaks asulasisese kergliiklusala (KLT = kergliiklustee kui üldmõiste mis katab kõik sõiduteest mingil viisil lahutatud alad, kus sõiduk ei liigu kuid on võimalik teiste liiklejate liikumine – kõnnitee, jalg- ja jalgrattatee või ka eraldiseisvad jalgteed ja rattateed, kuid mitte sõidutee kõrvale eraldi markeeritud …

Haardetegur ja kergliiklus – ehk pigem kergliiklusalade hooldus Loe edasi »

Gapman – profilomeeter

Englo toodab kergseadet Gapman – seade võimaldab jalakäija kiirusel fikseerida tee profiili. Põhimõte – väike nukuvankri mõõtu seade registreerib ratta pöörded ja seadme kaldenurga iga 5 cm vahemaa tagant (algne oli 10 cm intervall, kuid palusime seda väiksemaks teha). Mõõtmise tulemusena, kui näiteks fikseerida sõiduraja ristprofiili, saame objektil teada mõõtesirge (mõõtmise alg- ja lõpp-punkti vahelise) …

Gapman – profilomeeter Loe edasi »

Pinnased, maavarad ja materjalid

Teedeehituses kasutatakse erinevaid materjale, kallimad ja tugevamad ülakihtides ning järjest allpool odavamad ja nõrgemad kohalikud materjalid. Looduslike materjalidena on levinud purdsetted – liivad ja kruusad. Kui materjal leidub vahetult objektil, sama maaeralduse piires, on tegemist pinnasega mida on samuti võimalik teisaldada, näiteks süvendist muldesse. Kui aga materjal tarnitakse eemalt, karjäärist, on tegemist ehitustootega vastavalt ”toote …

Pinnased, maavarad ja materjalid Loe edasi »

Scroll to Top