Artiklid

Teed kipuvad talvega lagunema. Miks ja mida teha annab?

Võtame ette kogu teede elukaare. Kindlasti on põhjuseid oluliselt rohkem ning mõjuma hakkavad erinevate tegurite kombinatsioonid. Nii mõnigi teema neist pole otse talvega seotud, kuid siiski. Kavandamine. Pikaajaline plaan ja sihipärane tegevus – haakub üldiselt planeerimise või planeerimatusega. Selge plaani olemasolul ei oleks vaja muutuvas olukorras asju ümber ehitada. Räägime Eesti üleriigilistest, maakonna ja valla …

Teed kipuvad talvega lagunema. Miks ja mida teha annab? Loe edasi »

Eestil ei ole raha ega maavarasid 2+2 teede ehitamiseks?

Ajendi kirjutamiseks andis raadiosaate pealkiri. Mis võis ka olla pealkirjaniku tekitatud (viide: ajakirjanike professioon koosneb muuhulgas pealkirjanikest ja ajakurjanikest).  Mis ärgitas küsima, KAS tõesti ei ole ja MIKS ei ole (siis raha ja maavarasid). Insenerile rahatrükki ei õpetatud, küll aga seda, et ehitada saab ka käepärasematest materjalidest. Menetleja sellega päri ei ole – pole juhendit …

Eestil ei ole raha ega maavarasid 2+2 teede ehitamiseks? Loe edasi »

Päästeteenistuse juurdepääs

Seoses küll ühe võimaliku kohtuasjaga ilmnes vajadus selgeks saada, millised on nõuded päästeteenistuse poolt juurdepääsudele. Järgnevalt siis küsimused-vastused: Millise sõiduki juurdepääs tuleb tagada teede planeerimisel, sealhulgas ka detailplaneeringu teedeosa kavandamisel. Kas see on erinev sõltuvalt krundil paiknevast või kavandatavast hoonestusest? Siis, mitmetonnine, mitmeteljeline, kui pikk – et saaks kujundada ka pöördekoridorid. Ja kui lähedale sõiduk …

Päästeteenistuse juurdepääs Loe edasi »

M101 ja kandevõime

MTM määrus 101 vajab muutmist sõltumatult kogu muust taustsüsteemist. On ka selge, et määrusesse sissekirjutatud kandevõime mõõtmise teema on ajale jalgu jäänud – seetõttu, et: me oleme hakanud mõistma, et määrusejärgne metoodika (Inspector/Loadman) pole korrektne, rääkimata konkreetsetest kandevõime väärtustest mis määrusest leitavad. reaalsed konstruktsioonid on erinevatest materjalidest ja erinevate kihipaksustega, mistõttu ei ole juba põhimõtteliselt …

M101 ja kandevõime Loe edasi »

Haardetegur ja mõõtmine

Imavere õnnetuse valguses on põhjust midagi lahti kirjutada ehk üle vaadata. Haardetegur projekteerimisnormide ja kvaliteedinõuete valguses – standardis sätestatud seadmed, mille kasutamine eeldab ca millimeetrise veekile tekitamist katte pinnale ning sõiduki spetsiaalset täiendavat mõõteratast paigaldatuna kas kere või haagise haagise alla. Lisaratas võib olla paigaldatud nurga all või seda pidurdatakse mõõteajal. Teede Tehnokeskus kasutab Norra …

Haardetegur ja mõõtmine Loe edasi »

Uus projekteerimisnorm

Uut normiteksti on koostatud juba vähemalt 4 aastat. Sellega on tegelenud MKM/MTM ja MNT/TRA, läbitud on mitmeid ametkondlikke reforme ja vahetunud on koostajad. Põhirõhk on olnud ameti töötajatel, ministeeriumi poolt on protsessi vedanud Pavel Karev, kes küll praeguseks on siirdunud erasektorisse. Viimase aasta jooksul on protsessis osalenud ka mitmed erialaeksperdid, kes ei kuulu nn. Kompetentsikeskuse …

Uus projekteerimisnorm Loe edasi »

Kulumisvaru asfaltkatetel

Kulumisvarul on mitu erinevat käsitlust, täna on maanteenormis (M106) lubatud lisada kulumisvaru, elastsete katendite projekteerimisjuhises (MA-2017-003) nähakse ette asfaltkatetes kulumisvaru 1 cm. Teiste riikide normides tuleb ette ka kulumisvaru ulatusena lubatud roopasügavus. St, kui max lubatud roopasügavus on 2 cm, siis tuleb projekteerimisel pärast arvutusi sama palju lisada ülemist kihti. See 1 cm on “kirik …

Kulumisvaru asfaltkatetel Loe edasi »

THK 2023-2026

Kava järelduste punkt on siis selline: RES 2023-2026 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks. 2022. aasta lõpu seisuga vastab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee määruses sätestatud nõuetele 39 …

THK 2023-2026 Loe edasi »

60 tonni

Avalikele teedele lubatud raskeveokite täismassi piir on üle Euroopa 40/44 tonni, seda viieteljelisel kooslusel (kaheteljeline veduk, kolmeteljeline poolhaagis, pikkusega kuni 16,5 meetrit). Sama massipiirang on ka autorongidele (kastiga auto ja haagis, kogupikkus kuni 18,75 meetrit). Teljekoormus on piiratud 10 tonniga, paarisratastega veoteljele on lubatud 11,5 tonni. See on üldjoontes ka EU 86/53 direktiivis välja toodud. …

60 tonni Loe edasi »

Odemarki valem ja selle kasutus

Soome teekonstruktsioonide projekteerimise juhis 2018/038 on tõlgitud ka eesti keelde, tõsi, mitte just kõige kvaliteetsemalt. Algallika leiab Väylä saidilt. Tasub aga minna teise lingi kaudu, leiame lisaks juhendile ka Exceli, millega siis kandevõimet arvutada. Muidu ilus, kuid üks väike tehniline aps – näite numbrid ei vasta reglemendile, sest sidumata kihid peaksid olema paksuses 15…30 cm. …

Odemarki valem ja selle kasutus Loe edasi »

Scroll to Top