Me teame, et soola põhiline mõju asfaldile on selles, et sool hoiab asfaltkatte pikalt niiske ehk märja. Ning märjas keskkonnas on igasugune kulumine kordades kiirem/intensiivsem (miks juba vanaisadel käiakivi veest läbi käis). Kulumine kui selline on naastrehvi mõjul oluliselt kiirem ja on selge, et mõlemal juhul eemaldatakse katte pinnalt või ka kivikeste vahelt sideainet ja kivimaterjali, eelkõige seda peenemat kraami. Naastrehv lisaks lõhub ka suuremaid kive ja sikutab kivikesi segust välja. Võrdleme ka naastu ja lamelli, kuid katsetame seda seni kuivas keskkonnas. Kuidas samad protsessid aga soolvees toimuvad? Hiina teadlased väidavad, et soolvesi lammutab bituumeni ja kivimaterjali vahelist sidet ning see toimib eriti innukalt kui soola kontsentratsioon ületab 3% piiri. Ehk võiks teemat uurida esmalt kirjanduse ja tehtud tööde baasil, muuhulgas Priit Kasari TKTK lõputöös leidub miskit. Katsed, kus selline soolvesi läks pruuniks/häguseks viitavad ju sellele, et osa bituumenit lahustus? Ja teeks katseid, mis ei võta teab kui palju raha – näiteks, võtta asfalditükid ja paigutada soolvette, erineva kontsentratsiooniga. Ning aegajalt liigutada ehk loksutada? Võimalik et seosed tulevad välja koos külmumis-sulamistsüklitega? Ja siis uuesti kulumiskatsesse? Eks hüpoteesid tuleks esmalt täpsustada kirjanduse analüüsi faasis ja miskit saaks ka katsetada. Lõpuks ei usu, et lagunemine pelgalt soolast tingitult oleks võrreldav kulumisega – kuid natuke selgust tooks sellele, kuidas autokerele ilmuvad bituumenipunktikesed. Võimalik et asja saab seostada konkreetse jäätõrjevahendiga? NaCl või KCl või hoopis formiaadid? Ehk on lennunduse poolel miskit juba uuritud, seal on jäätõrjekeemia tõsisema kraadiga kui teedel.
Hiinlased alustasid kirjanduse uurimisest, kuid tegid ka katseid
The durability of asphalt mixture with the action of salt erosion: A review – ScienceDirect