Kehtivas avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisnormis määrus 106/89 on kirjas, et dreenkiht tehakse erandjuhtumitel, üles loetud millal. Linnatänavate osa on reguleeritud standardis EVS 843:2016.
Dreenkihis VÕIB kasutada killustikku – kuid killustikul ei saa teha veejuhtivuse (filtratsiooni) katseid täna kehtivate meetoditega (EVS 901-20). Killustiku veejuhtivus on suurusjärgus 300…600 m/ööp või enam ja seetõttu reeglina ei ole killustikule esitatud veejuhtivuse nõudeid – see lihtsalt on alati piisav. Killustikule on esitatud sõelkõveranõuded standardis EVS-EN 13242 (standard kehtib killustikele, mille terasuuruse alumine piir on üle nulli, mille järgimine on killustiku tootjale kohustuslik).
MKM määrus 101 (avalikult kasutatava tee, sh tänava, ehitamise kvaliteedinõuded) lisa 9 ütleb, mis asja ja millise standardi järgi killustikel kontrollitakse, nende näitajate hulgas ei ole veejuhtivust (ega filtratsiooni).
MKM määrus 74 sätestab millised näitajad teedeehitustoodetele tuleb deklareerida (NB! need ei ole nõuded vaid katsed mis tuleb teha ja tulemus esitada).
- jämetäitematerjal ning fraktsioneerimata täitematerjal (13242 ja 13285) – ei sisalda filtratsiooni
- peentäitematerjal (13242) – ei sisalda filtratsiooni
- dreenkihis ja kaevetööte tagasitäites kuni 2 m sügavuseni (nii 13285 kui 13242 standardi järgsed tooted) – tuleb deklareerida filtratsioon – NB! see on veel parandamata, SEST M101 võttis tagasitäite osas filtratsiooninõude maha, kuid deklareerida täna siiski tuleb. Kuid ilmselt tuleb teksti täiendada selles osas, et see ei laieneks standardi 13242 järgsetele toodetele, mille alumine sõeladiameeter on nullist suurem.
- sidumata segu (13285) alustes – ei sisalda filtratsiooni
Seega, KUI killustikku kasutatakse dreenkihis, SIIS on vaja katsetada ja deklareerida veejuhtivus (filtratsioon) vastavalt EVS 901-20 standardile. Paraku, katsetatakse selle standardiga ainult fraktsiooni 0/4, seega võib kindel olla, et sidumata segu katsetamise tulemus kui selline, ei kehti kogu segule vaid ainult selle peenemale osale, sõltumata sellest, KUI PALJU seda peenemat ehk 0/4 segus on. Killustikus 4/32 tohib alla 4 mm materjali olla standardi järgi sõltuvalt valitud kategooriast, kuni 15 või kuni 20%, alla 2 mm vastavalt kuni 2 või 5%. Seetõttu, tekib reaalselt küsimus vaid siis, kui kasutame sidumata segu ehk killustikku 0/miski. Lisaks on Vene normis kirjeldatud veel üks aspekt, kui tegelik materjali max diameeter on selgelt suurem kui 4 mm, siis kasutatakse laboritulemuse teisendamiseks kogu segu parameetrile parandustegurit, mis on suhtarvu d10/D10 ruut. Seega, võtame 0…4 osise ja leiame, mis diameetrist läks läbi 10%, see on väike d. Ning tervikmaterjali 10% läbiku tase annab suure D. Mida suurem see vahe on, seda suuremat parandustegurit tuleks pruukida.
Mis on EVS 901-20 ja mida mõõdetav filtratsioon näitab (ja mida ta ei näita) on lahti seletatud IPT Projektijuhtimise (PhD Peeter Talviste) artiklis. Täna on põhimõtteline seisukoht et seda standardit tohiks kasutada ainult ühtlaseteraliste liivade hindamiseks. Seega, unustage pigem eriteraliste liivade ja killustike filtratsiooni mõõtmine selle standardiga, võimalik, et suudame vajadusel veejuhtivust arvutada siiski otse sõelkõvera parameetritest lähtuvalt.
Kui siiski nõutakse, et filtratsiooni tuleb määrata 0/4 fraktsioonist aga materjalis on palju üle 4 mm osiseid, SIIS võib abi olla vene normis esinevast parandustegurist – leiame kogu materjali jaoks D10 väärtuse ehk (virtuaalse) sõeladiameetri mida läbib 10% ning siis d10 väärtuse ehk filtratsioonikatset läbinud materjali kohta samasuguse 10% sõela. Nüüd leiame suhte (D10/d10) ruudu ja korrutame sellega laboritulemuse, saame kogu materjali filtratsiooni väärtuse.
Nüüd on küsimus, KAS ja KUS tuleks liivale esitada filtratsiooni nõuded. Ning see seondub AINULT maanteedega, kuni tellija ei ole spetsiaalselt soovinud, et juhindutaks KÕIGIST Transpordiameti kehtivatest juhistest.
Määruses 106 (mitte lisas vaid määrusetekstis endas) on võimalus, kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale. See on võimalus, mitte kohustus. Ning konkreetselt võiks kõne alla tulla näiteks Rootsi või Soome. Mõlemal juhul ei kasutata veejuhtivust kui näitajat, vesi viiakse teekonstruktsioonist (ülalt laekuv vesi) välja killustikukihis; alt võimalikult tõusev vesi piiratakse filterkihi või geosünteediga ning piirdutakse ainult külmakindla materjali defineerimisega läbi sõelkõvera. Juhul, kui materjalis on peenosist (alla 0,063 mm) kuni 7%, on mõlema riigi juhendite järgi materjal külmakindel. Rootsi loeb külmakindlaks kuni 15% peenosisesisaldusega materjali, Soome esitab lisanõuded juhul, kui peenosist on 7…15%. Oluline seejuures on märgata, et need peenosisesisalduse nõuded kehtivad Soomes ka juba paigaldatud kihist võetud proovidele.
Kuni me ei nimeta liivakihti dreenkihiks, ei peaks põhimõtteliselt filtratsioon otseselt mängu tulema. Kus siiski? Läbi külmakindluse, SEST kui dreenkihis kasutame killustikku, siis ei saa sellele rakendada filtratsiooni nõuet. Kui keegi aga soovib tegelikult liiva dreenkihis kasutada, siis jõudu tööle, sel juhul tuleb vajalik filtratsioonimoodul arvutada ja see ei tohi olla väiksem kui 2 või 3 m/ööp. Miks see on mure? Sest need liivad, mis võivad tagada sellist suurt veejuhtivust, on nõrgad ehk tegelikult madala elastsusmooduli ehk kandevõimega. Järelikult, kui te soovite endale probleeme tekitada, ja et konstruktsioon kindlalt ja kiiresti laguneks, projekteerige dreenkiht väga hea veejuhtivusega liivast. Arvutage see ja otsige kus karjäärist sobivat saate, kuigi tõenäoline on, et te peate seda materjali veel pesema et peenem kraam välja saada. Järgijääv osis toimib reeglina nagu laste pallimere atraktsioon. Või ka, kuiv liiv mererannas.
Külmakindluse määratlus on normis, mis kehtis kuni 2022 alguseni, toodud otsese sõelkõvera graafikuna (pärit algselt soome normist) mis on tegelikult oluliselt leebem, kui täna kehtivas normis toodu – seega, kui projekt on alustatud enne 2022 aastat, võiks juhinduda sel hetkel kehtinud normitekstist. Märkusele tuleks tõsiselt otsa vaadata – KUI materjali kõver ei ületa “ülevalt alla tulles) vasakut piirjoont, ei ole materjal külmaohtlik. Sama joon põhimõtteliselt on ka tänases soome juhendis liivade jaoks, kuid vaadake pigem tänase normi (2018/038) originaali, mitte eestikeelset tõlget, sest tõlkes on graafikuid segamini keeratud.
Kui projekt on uuem (alustatud 2022), tuleb kehtivat normi vaadata. Siis kehtivas on praegu sellised alad:
Normi teksti P3.2 sisaldab määratlused:
(12) Külmakindlaks loetakse pinnased ning EVS-EN 13242 ja EVS-EN 13285 standardite järgi toodetud materjalid juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) osakesi tera suurusega alla 0,125 mm on vähem kui 25%;
2) osakesi tera suurusega alla 0,063 mm on vähem kui 7%;
3) osakesi tera suurusega alla 0,002 mm on vähem kui 0,5%.
(13) Kui lõigetes 10–12 esitatud tingimused ei ole täidetud, peab nende pinnaste või materjalide filtratsioonimoodul olema suurem kui 0,5 m/ööp. Filtratsioonimooduli määramine on kirjeldatud standardis EVS 901-20.
Normi teksti P3.3 sisaldab määratluse
(3) Tsementbetoonkatte pinnast vähemalt 1,2 m sügavuseni ja asfaltkatte puhul vähemalt 1,0 m sügavuseni kasutatakse muldkehas üksnes külmakindlaid pinnaseid või materjale. Kui selliste pinnaste või materjalide kasutamine ei ole tehniliselt võimalik või majanduslikult otstarbekas, siis nõudest võib kõrvale kalduda tagades tabeli 3.9 kohased katte pinna kõrgused.
NB! need nõuded kehtivad juurde toodud materjalile, muldkeha lõpeb aluspinnasega ja seega on küsimus vaid karjäärimaterjalidele esitatavates nõuetes. Milles seisneb probleem eeltoodud sõelkõveramääratluses? 0,063 mm teema haakub ilusti ka Soome (või Rootsiga), KUID juurde on toodud vajadus kontrollida 0,002 mm väiksemate osiste osakaalu ja seda (tolmu) ei tohi olla üle 0,5% kogu massist. Paraku on tegemist täiendava ja rohkem aeganõudva katsega, mida reaalselt tehakse väga harva. Siit tulenevalt, on mõistlik rakendada Soome või Rootsi nõudeid ja piirduda külmakindluse määratlusega AINULT 0,063 mm läbiku alusel. Ning juhul, kui seda tõesti ei lubata, siis tugineda asjaolul, et vastav 0,002 mm osa lisandus normiteksti alles jaanuarist 2022 ja kui projekt on varasemalt alustatud, siis see klausel ei peaks rakenduma.
Ja nüüd, on loodetavasti lähiajal jõustumas uus projekteerimisnorm, mille rakendumisel peaks muutuma ka kogu eeltoodud skeem. Sest uue normiteksti koostamisel on palju snitti võetud Soomest.