Nii maanteede ääres, kui eriti aga linnades on laialt levinud LED-ekraanid, mis püüavad tõmmata liiklejate tähelepanu – kui ka püüaksime seda tõlgendada kui eelkõige ringivahtijatele ehk valdavalt reisijatele suunatuna, on juhtide vinklist kindlasti tegemist häiringuga, mis tähelepanu otseselt liikluselt kõrvale veab. Reklaamimüüja jaoks on oluline võimalikult suur reklaami vaatajate arv. Siit tulenevalt võib ka õige olla ekraanihaldajate väide et nad ei ole huvitatud liiklusummikust kus vaataja on kontaktis konkreetse ekraaniga mitu kui mitte mitukümmend minutit – nii see siiski ei ole kaupmeeste vaatevinklist sest enne kaubanduskeskust paigutatud reklaam võib ligi meelitada nii mõnegi kliendi kes eelistaks ummikus ootamisele pigem shoppamist või muud tegevust juba nähtavuspiirkonnas olevas keskuses.
Riigiteedele korraldatakse laialdast VMS-süsteemi, eelkõige TEN-T teedele (sest seda saab siduda eurorahadega ja on ka vastavad võetud kohustused) – tegemist on praktiliselt automatiseeritud süsteemiga, kus reaalselt toimivas Liiklusjuhtimiskeskuses on võimalik spetsiaaltabloodele kuvada soovitud tekste ja varieerida liiklusmärkidega (kiiruspiirang, ilmaolud, ummik). Arendus edasi suunal, mis annaks valikuvõimalused linna sisenemisel, kui on võimalik valida erinevate marsruutide vahel, koostöö Google ja Waze’ga mis annab just automatiseerimisele võimaluse. Piiratus suhteliselt lühikeste tekstide ja väga kitsa graafikavalikuga (väike punktmaatriks). Otseselt liiklusjuhtimise pool, aga ka liiklusmärkide valik, on suhteliselt rangelt reguleeritud ning süsteem andurite infost konkreetseks teabeks väga täpselt paigas. Kuna LED-ekraanide kuvatav info on siiski liikuva (video) või seisva (foto) pildi vormis, on nende kahe süsteemi ühildamine vähemalt tülikas kui mitte enamat.
Tallinnas on alles (taas)arendamisel liiklusjuhtimiskeskus. Analoogselt riigiametiga on ka paigaldatud mõned infotablood ning analoogselt samuti on nendel tabloodel kuvatav info üsna piiratud. Kuid linnas on väga palju LED-ekraane, millega seotakse probleeme – kas tõsiselt või osalt ka meelevaldselt. Liiklusohutuse audiitorina hindan kahte aspekti – esiteks, riski kui mingist vaatenurgast ekraan paikneb foori või liiklusmärgi taustal ehk liiga lähedal sellele (selline asukoht peaks välistama ekraani paigutuse). Ning teiseks, väga intensiivne kujutis mis tõmbab tähelepanu täiesti mujale, ka liiga ere ekraan (selles osas on ka reglement, kuidas heledust reguleerida sõltuvalt üldisest valgusest). Ekraanid on paigaldatud suure liiklusega teedele, nii keskel (lahutatud suundadega teel) kui tee ääres. Linna sisenevad suunad on tänasel päeval tihti umbes, kõik kasutajad ei pruugi Waze või muud sellist keskkonda, ka pole kõigil autodel peal telefonirakenduse peegeldamist auto lustikummutisse. Kuigi, kasutatakse ka telefoni statiive. Ehk siis, tasuks mõelda sellele, et need infotablood saaksid oma reklaamidele lisaks ehk vahele edastada ka muud infot – on see ohuteavitus (idanaaber või näiteks saastejuhtum tulekahjuga vms) või liiklusinfo mis teataks kus on ummik, kui kaua võiks kesta järgmisse sõlme jõudmine (see info mis Waze kaudu saadaval), millised on teetööde või muude tänavasulgemiste puhul ümbersõiduteed jne jne. Suur eelis et on võimalik kuvada üsna detailseid pilte. Probleem pigem see, kuidas asju juhtida nii, et selle pildi valmistab ette linna liiklusjuhtimiskeskus ning seda edastatakse läbi konkreetse teenusepakkuja automaatselt juba konkreetsetele ekraanidele. Riigi amet on suuna võtnud täisautomaatsetele lahendustele, mis sobivad tekstipõhises skeemis – kui aga toome mängu graafika, läheb asi keerulisemaks.
Ilmselt on vajalik mingi ühine projekt, kus osaleksid nii linna Transpordiamet kui põhilised LED-ekraanide haldajad (ca 5-6 suuremat firmat). Ja tulevikus võiks see ühilduvus süsteemiga olla ka tingimuseks et üldse linnas vastava ekraani kasutusluba saada. Me suudame efektiivselt iga algatuse ära nullida – kuid ehk ei oleks antud juhul vaja otsida seda optimaalset õiguslikku lahendit, sest tegu ei ole liikluskorraldusvahendiga mingil juhul, lihtsalt täiendava infolevi kanaliga.
Ekraanid mis bussipaviljonide küljes – sedagi võiks targemalt kasutada – lisaks sõiduplaanide, hilinemiste jne võimalikule kuvamisele (ei pea iga erineva asja jaoks olema eraldi ekraan) ka soovitused kui mingi buss liiga täis, et järgmine tuleb 3 minuti pärast ja on pooltühi, vali ise.
See võiks olla parem lahendus kui täna räägitav totaalne ärakeelamine.