Uncategorized @et

Hea ehitustava ja Soome normid/juhendid

Ehitusseadustiku §7 sätestab hea ehitustava järgimise kohustuse. See omakorda peaks asendama olukorda, kus puuduvad konkreetsed normid või juhendid. Küsimusele, mida loetakse heaks tavaks, on vastanud kohus – selleks on standardid ka juhul kui vastavat standardit kusagil lähteülesandes ega juhendis viidatud ei ole. Sest reeglina on standardid soovituslikud, seadused-määrused kohustuslikud ja juhendid rakenduvad vastavalt lähteülesandele. Riigiteedel …

Hea ehitustava ja Soome normid/juhendid Loe edasi »

Haardetegur ja kergliiklus – ehk pigem kergliiklusalade hooldus

Täna on seisundinõuded fikseeritud MTM määruse nr 92 lisas 10. Selle järgi peaks asulasisese kergliiklusala (KLT = kergliiklustee kui üldmõiste mis katab kõik sõiduteest mingil viisil lahutatud alad, kus sõiduk ei liigu kuid on võimalik teiste liiklejate liikumine – kõnnitee, jalg- ja jalgrattatee või ka eraldiseisvad jalgteed ja rattateed, kuid mitte sõidutee kõrvale eraldi markeeritud …

Haardetegur ja kergliiklus – ehk pigem kergliiklusalade hooldus Loe edasi »

Gapman – profilomeeter

Englo toodab kergseadet Gapman – seade võimaldab jalakäija kiirusel fikseerida tee profiili. Põhimõte – väike nukuvankri mõõtu seade registreerib ratta pöörded ja seadme kaldenurga iga 5 cm vahemaa tagant (algne oli 10 cm intervall, kuid palusime seda väiksemaks teha). Mõõtmise tulemusena, kui näiteks fikseerida sõiduraja ristprofiili, saame objektil teada mõõtesirge (mõõtmise alg- ja lõpp-punkti vahelise) …

Gapman – profilomeeter Loe edasi »

Raskeveokite jaotus

Statistikaamet kogub infot aruande TS52 jaoks, selles esitatakse veokite läbitud kilomeetrid telgede arvu järgi. Huvitav inf. Veomahud on ujunud, 2001 – 512 miljonit kilomeetrit – tõusnud 595 miljonini (2004) ja langenud praeguseks 315 miljonini. Peaaegu kaks korda. Ei usu, et tegelikult vedamist vähem, lihtsalt suure osa ka Eesti-siseseid vedusid teevad teised, odavamate juhtidega. Kuid teine …

Raskeveokite jaotus Loe edasi »

Katendite liigitamised – kataloog, tüüp ja erilahendused

Seni oleme harjunud mõistma tüüpkatendina etteantud konstruktsiooni, kus valitakse lahendus, mis on korra läbi arvutatud ning projekteerija lihtsalt võtab valmislahendi materjalid koos etteantud kihipaksustega. Nüüd on ilmselt aeg seda mõistet täpsustada. On olemas tüüplahendused ja erilahendused. Nende kahe kategooria vahe seisneb materjalide ja pinnaste lähteandmetes, erilahenduste puhul mõõdetakse konkreetsete materjalide arvutusparameetrid ning neid kasutatakse otseselt …

Katendite liigitamised – kataloog, tüüp ja erilahendused Loe edasi »

Loomad ja keskpiire

Ajendiks avarii Kirdalu-Tagadi lõigul, põder vs auto. Sotsiaalmeedias tagasiside, kus mitmeid kordi on kohatud loomi teed ületamas ja keskpiire on seganud ning loom eksleb tee peal ehk püüab tagasi minna. Selgub tõsiasi, et keskpiirdega lõik on paigutatud vahetult rohekoridori kõrvale. Ning põhimõtteliselt võiks loomade liikumistee juures olla katkestus, nagu Tartu maanteel (ja ka Pärnu suunal) …

Loomad ja keskpiire Loe edasi »

Pinnaste liigitus – näpuviga juhistes

Pinnaste liigitus nelja gruppi tuleneb Vene juhendist VSN 46-83, mis omakorda põhineb pinnaste määramise standardil, mille osas kasutatakse redaktsiooni GOST 25100-95. Lisaks viidatud peenpinnaste neljale grupile (A…D) on eraldi mõistena liivad ja kruusad. Kuid see jaotus ei ole piisav, kuna Vene juhendites on eraldi defineeritud ka jäme kerge saviliiv, mille omadused ei sõltu niiskusest, mis …

Pinnaste liigitus – näpuviga juhistes Loe edasi »

ENG – why this forum and for whom

To establish and keep contacts between engineers around the world, who are dealing with pavement issues. Main target – joint platform to exchange experiences on use of LWD (lightweight deflectometer) technology, in particular, on Danish school. If someone knows more, let colleagues know. On quality control, on pavement diagnostics etc. Maybe some statistics also. Expecting …

ENG – why this forum and for whom Loe edasi »

Scroll to Top