RB ja 15 miljardit

ERR uudis, mida ei kajasta veel ei Kliimaministeerium ega RBE. Uudis+ pikem intervjuu Keit Kasemetsaga.

Mis maksab RB? 2017: 5,7 miljardit (Delfi debattides viitas saadikukandidaat Kaljurand RB maksumusest just sellele numbrile kuigi uuemat infot juba liigub, kas tegemist on poliitiku soovmõtlemisega või pole kursis uuemaga?), 2022: 13,9 miljardit, 2023 juulis: 25 miljardit. Eesti osa sellest ca 3 miljardit (Kasemets: täismaksumus 4 miljardit, kärbitud 3,2). Konstrueerime siia ajaskaala ja saame teada, kuhu jõuab projekti maksumus eeldatavaks käikuandmiseks aastaks 2030. Jah, viimased andmed tuginevad juba mõnedel reaalsetel pakkumishindadel ehk juba reaalsete lepingute maksumustel. Kuid lepingutega ei ole veel kaetud kogu trass, rääkimata sellest, et oleks olemas ka pealisehituse maksumus. 2023 juulist tabelipäis “RB rahastamine võib aastaks 2030 nõuda 13-19 miljardi euro ulatuses täiendavat riiklikku panust”. Millele see küll võib viidata, täiendavat mille suhtes? Senise projekti kogumaksumuse tõusu niipalju lisaks? Kõige optimistlikum prognoos eeldab eurorahastust kokku 10 miljardit (senistes dokumentides viidatud maksimaalsele tasemele 9,5 miljardit). Kasemets: hanked on kujunenud veidi odavamaks plaanist, päris kärpimisobjekte napib. Jaah aga, kas me suudame ka lepingumaksumuses püsida, seda ju veel ei tea.

Mis on hädavajalik? TEN-T? Põhja-lõuna suunaline põhitrass. Kas see sisaldaks Riia linna läbivat lõiku? Siis linnapiirilt keskvaksalisse ja edasi lennujaama. Ning lennujaamast uuesti kaarega trassile. Mis jääb “põhitrassist” välja? Esmalt teine niit, ehitatakse aluskonstruktsioon kogu laiuses ja peale vaid üks rööpapaar. Mis jäetaks välja? 2024 jaanuari seisuga – lisaks Riia ühendamisele (säästuvariant Riia keskvaksalist mööda – Daugavast lõunas ühendada olemasoleva raudteega mida mööda saaks tagasi keskvaksalisse olemasolevatel rööbastel ja edasi lennujaama uuega sest olemasolev Jurmala-raudteeliin möödub ca 3 km lennujaamast põhjas? – paraku see eeldaks et ka Riia-Jurmala-Ventspilsi raudtee läeks ka eurolaiusele?) on kõne all Vilniuse ühendamine (Vilniuse ja Kaunase vaheline 100 km, kus täna vene laiusega elektriraudtee – kuid arvestades, et seda liini kasutab ju jätkuvalt Königsbergi transiitliiklus, seega ei saa lihtsalt olemasoleval rööpaid vahetada – ja selle lõigu hinnaks on pakutud 2,5 miljardit – hetkel prognoos et see valmib pärast 2030 ja selleks kaasatakse eraraha, on see PPP või miskit muud pole selge veel, aga kuna liiklus on tihe, siis on lootust, et eraraha oleks huvitatud) ja !!! uus raudtee Klaipedast Poola suunas !!!  (seni olen aru saanud, et vaidlusaluseks on Kaunasest Poola suunas uus trass, kuna see mis ehitatud, ei vasta kõigile nõuetele ja ei taga kiirust – ka siia läeks 2,5 miljardit. Kahjuks tegu on lihtsalt pealkirjaniku apsakaga, sest kui asi tõsi oleks, kulgeks trass ju läbi Königsbergi – aga sellest oleme ka varem arutanud – ning siis peaks ka Riiast otse Klaipeda suunas minema nagu enne II Maailmasõda, Berliini poole; Eesti osas miskit ei muutuks – ja tegelikult usun et varem või hiljem tuleb ka see Riia-Königsberg-Berliin ära teha, kahtlane vaid kas minu silmad seda näevad).

Ammu on viidatud, et kohalikud rongid ja teine niit ehitatakse välja siis, kui selleks on vajadus ja võimalus. Siit tuleneb tegelikult ka, et täna RBE kodukal levitatav prognoositud sõidugraafik on vääga orastele ehitatud. Kolm rongi päevas kohalikule peatusele ei kutsu kasutama, miinimum võiks olla tunnirong Pärnuni või pooltunnirong Raplani (NB! miks mitte tunniga Pärnu ja 30 minutiga Rapla, kõigi peatustega – kuigi siin mõtlesin väljumistihedust). Siis aga tekib kohe küsimus, kas või kui kaua hoitakse käigus ka vene laiusel Viljandi trassi ja liiklust sellel?

ERR käes on analüüsi eelnõu, mis pakub juba ainult aja kokkuhoiust sotsiaalmajanduslikku tulu 10-12 miljardi jagu. Ja kokkuvõttes 6 miljardit kasumis. Seda dokumenti tahaks küll näha ja karvustada.

Indrek Neivelt 14.06 raadiointervjuu – keegi ei ehita kaubaveoks merega paralleelset trassi. Reisjateveoks on vaja Eestis 10 korda suuremat elanikkonda. Praeguses plaanis on põhimaht reisijateveos Eesti siseselt. Kasumlikuks on projekt ainult dotatsiooniga. Ministrid ütlevad et operaator peab ise rehkendama kas ja kui palju dotatsiooni vaja on, seda ette ei tea. Lõpetame ära kohaliku bussitranspordi doteerimise ja hakkame rongidele peale maksma? Neivelt: peatame projekti niikauaks kui Tallinna rahvastik kasvab kahe miljonini ja Pärnu 200,000-ni. Kui seda raudteed on Euroopale vaja siis peaks EU maksma kinni nii ehituse kui käigushoidmise lisakulu. Täna tuleks raha teedesse panna. Me ei saa kõike korraga ja RB ei asenda teedevõrku.

 

 

 

Scroll to Top