MTR ja kutse

Eesti peab end digiriigiks. Juriidilised isikud on kirjas äriregistris. Ehitisregistri kallal on piisavalt näritud, võtaks seekord ette majandustegevuse registri MTR, registrit peab riik ise. Ehitusseadustiku järgi on muuhulgas reguleeritud pädevuskohustusega teedevaldkonna kutsed. Pädevust kontrollib ja kutseid väljastab praegu Taristuehituse liit ning tulemused on leitavad Kutseregistrist, ka see on riigi ülalpeetav. Kutseregistriga suurt muud muret polegi, kui vaid kõik kutsed oleksid leitavad, sest isikule on antud õigus oma kirje koos isikuandmetega (nimi ja sünniaeg) peita. Kas ja kuivõrd saab mitteavalike andmetega opereerida? Juriidiline staatus on sellisel peidetud kutsel siiski olemas. Tuleks siiski kontrollida, kui palju on seda võimalust reaalselt kasutatud ning kuivõrd peidetud kirje mõjutab MTRi toimet.

MTR koosneb kolmest jaost, esimeses on firma üldandmed, teises erialade ja tegevusvaldkondade info ja kolmandas ametkondade tagasiside ehk ettekirjutused. Seega, peaks esimene osa kattuma äriregistriga ja teine osa olema just spetsiifiline ja reeglina täidetav firma enda poolt. Võiks ju haakuda/kattuda firma kodulehega. Enne teatamiskohustusliku tegevusega alustamist, peaks firma esitama teatise ja viitama pädevale isikule, kelle pädevusele tuginedes teenust osutama hakatakse. Teade loetakse esitatuks, kui pädev isik oma seotuse firmaga digitaalselt kinnitab. Millisel kujul see seotus on, jääb küll peitu sest siin on mitmeid võimalusi ja vaid üks neist on Maksuameti töötajate register.

Teedesektoris peaks MTR adekvaatsuse eest hoolitsema Transpordiamet. See tähendab, kontrollima, et registri sisu adekvaatne on. Ja kui ei, siis hoiatama kirjalikult, tegema ettekirjutuse või isegi trahvi kuni 3000 eurot juriidilisele isikule.

Mõistlik ettevõtja omab kodulehte – sel on selgelt informatiivne väärtus, kindlasti mitte juriidiline. Peaksin loomulikuks, et kui ma mingit teenust osutan, siis näitan kodulehel ka kõik vajalikud lingid – nii MTR kui kutse kohta, et mind leitaks ja tülitataks vaid siis kui kliendikandidaat just minu teenuste vastu huvi tunneb. Ning viitan ka partneritele juhul, kui mingit teenust osutan koos kellegagi, liites kolleegi/partneri kompetentsi. See annabki potentsiaalsele tellijale selgema ülevaate, millist kompetentsi pakub üks oma firmasiseselt, millisel juhul on tegemist vaid teenusevahendaja ehk projektijuhiga kes pakub kompleksteenust ja kel endal puudub kompetents. Kes millise tausta ja kogemustega. Kindlasti on ebanormaalne, kui firma kodulehel on teenus kirjeldatud, kuid ei ole MTR viidet nagu ei leia kodulehelt firma meeskonna nimesid ega kaetud kompetentsivaldkonda. Nimetaksin seda pigem turusolkimiseks. Jah, on ka firmasid, kes ei tahagi uusi kliente või kasutavad klientide leidmiseks teisi kanaleid ning põhimõtteliselt ei oma kodulehte. Osa neist on ka OÜtajad.

Kutsega isikuid võib ju firmas rohkem olla, kui MTR seda näitab. Ja kui pädevaid persoone rohkem, annab see ju teatud garantii, et kui selle ühe vastutajaga miskit juhtub või on ta üle koormatud, on firmas ka asendaja kui vaja. Võib ju ka asendaja MTRi kirja panna, mõned nii teevadki. Siin on piiriks vaid see, et üks isik võib vastutavana kirjas olla kuni kolmes ettevõttes. Kas projektile/dokumendile alla peab kirjutama just see insener, kes MTRis kirjas? Arvan, et ei, piisab kui allakirjutajal vastav ja kehtiv kutse olemas. Kuid firmal peab igal juhul MTR kirje ja vastutaja olema. Konkreetse projekti vastutused võib ju firmasiseste dokumentidega delegeerida. Kuid ainult siis, kui firmal MTR kirje olemas, on mida delegeerida.

Kuidas suhtuda pakkumisse, kus liikluskorraldus on tellitud firmast, kel puudub MTR registreering, ühtegi kutsega inseneri pole ja töö võetakse allhankena teiselt, kel see on. Firmas kodulehe järgne projektijuht täiesti teiselt erialalt ja üldse mitte insener, rohkem töötajaid/kontakte kodukal pole, seega tundub, et tegemist on ühemehe projektijuhtimise firmaga. sellised tuleks pädevust nõudvatelt aladelt eemal hoida. Ning teedeehitusliku projekteerimise tellime firmast, kelle MTR järgne põhitegevus on vee ja kanali torudega seotud. Ja tee-ehitustööd firmast, kes registri järgi vaid üldehitaja või veel hullem, jällegi torujüri. Kummalgi pole seost teedega. Milleks meil riiklikud registrid kui nii ka saab? Ja teeomanik (riigi esindaja) kooskõlastab? Kusjuures, vahet pole kas tegu on riigihankega või viidatud toiminguid teostatakse riigiteedel erasektori tellimusel.

Hangetel on võimalik teha ühispakkumus, kus registreeringud ja referentsid sisuliselt liidetakse. Ilmselt peaks sama põhimõte rakenduma, kui pakkumine tehakse tööle või teenusele, mille osutamiseks firmal üksi võttes õigusi pole. Tee ja silla projekteerimise hankes võivad ühispakkumise teha erinevad firmad kuid nad on seotud ühe lepinguga mõlemad. Tihti kasutatakse seejuures volitust konkreetse hanke piires, et ühele osapoolele allkirjaõigused anda. Järelikult peaks amet kontrollimistes täpselt samamoodi vaatama lepingulisi suhteid ja muid dokumente. Ka tavaliste kontrolliprotseduuride puhul mis ei pruugi olla riigihangeldusega seotud. Kuid kas on loogiline, et kaubandusega tegelev firma võidab liikluskorralduse projekteerimishanke?

Seaduse/määruse järgi peaks pädeval isikul olema firmaga ka seos, kas töölepinguline või mingi muu lepinguga tõestatav.  Kehtiva töölepingu puhul saaks seda Maksuametiga kontrollida, muudel juhtudel tuleks seost kuidagi tõestada, näiteks digiallkirjaga lepinguga. MTR saab ka selle eelise, et regamisel isiku rekvisiidid lisatakse ja isik peab oma nõusoleku digiallkirjaga kinnitama. Muidu võiks firma ka oma pädeva isiku tagaselja nimetada nii et isik ise ei teagi et ta millegi eest vastutab. Kuigi, kas ja kuidas vastutatakse, on veel eraldi ooper. Äriregistris kirjas firma omanikud on samuti leitavad ja suhestatavad sõltumatult muudest lepingulistest suhetest.

Aga ikka, kui Ametil on kohustus kontrollida ja õigused mittevastavuste puhul nii hoiatada kui trahvida, siis miks seda veel tehtud pole?

Regulaarselt teeb liikluskorraldust suur Skandinaavia firma, tegijatel endil Tallinna Ülikooli haridus, mis teedevaldkonnas toimetamise pädevust ei anna. Kasutatakse lipuinseneri teenust, kuid see insener Eesti teises otsas kirjutab asjadele alla vaid siis, kui klient või keegi seda nõuab. Muidu läevad küll digiallkirjad, kuid isikutelt, kel pole kutset. Ka see pole ametit huvitanud. Kui suur sedasi tembutab, siis kohalik väike ahvib järgi.

Miks teema oluline on? Vastutuse liin tuleb selgelt formuleerida – Espoos kukkus sisse ajutine tellingutest kokkupandud jalakäijate ülekäik, soovite siis sild. Ja mis selgus? Projekteerijal polnud ei haridust ega kutset. Eesti taust, mis omakorda ka meie süsteeme diskrediteerib – kuigi, need nimed pigem just Soomes tegutsenud. Ka ehitajal eesti taust. Odavpakkujad ilmselt. Ning järelevalve ei pööranud muud tähelepanu et pealtnäha näeb asi terve nagu eile. Aga et see “nagu eile” tegelikult koormustele vastu ei pea ja veel asjatundmatult kokku pandud (mõned poldid puudu mis asja koos pidid hoidma), ei paista ju silma. Klassitäis õpilasi koos täiskasvanutega pudenes sellelt ülekäigult. Õnneks küll seekord keegi surma ei saand.

Scroll to Top