Seni projekteerime riigiteid KAPiga, selle numbrid ei ole millegagi mõõdetavad ehk kontrollitavad. MKM määruses 101 (kvaliteedinõuded) toodud Inspectori/Loadmani numbrid on kokkuleppelised (65…230) ja ei tugine arvutustel. Konstruktsioonid aga võivad olla vägagi erinevad, määrusenumbrid vahet ei tee. Lisaks on selgunud et ka Inspector ja Loadman ei opereeri samade numbritega (kuigi Inspector on kopeeritud Loadmanist, siis ilmselt ei ole tulemus siiski üheselt sama ja Teede Tehnokeskuse uuringus on esitatud seosed, mida määrus üldse ei arvesta).
KRP on Katendi Rehkendamise Programm mis tugineb Soome juhisel 2018/038, juhise tõlge leitav ka TrAm kodulehel ja KRP võrguversioon siinsamas lehel, päisest valida Arendus.Odemark. Eeldame, et Soome skeemi järgi arvutatu on sidumata kihtidel kontrollitav plaatkoormuskatsega (Ev2) ja tegelikult ka FWD-ga.
Seega saaksime sidumata kihtidel kandevõimet kontrollida KRP-ga arvutatu suhtes. Reeglina peaks plaatkoormuskatse numbreid saama ka teisendada kergseadmetega mõõdetavaks. Seda eelkõige Taani koolkonna LWD seadmete osas (Dynatest, Prima, Terratest 9000 jne). Ka KAPiga dimensioneeritud konstruktsioonidel (siiski, kasutades materjalide elastsusmoodulite väärtusi Soome juhisest, mitte KAPi komplektist). Siinjuures on oluline materjalide võrdlus – reeglina on liivad vahemikus 35…70 MPa, sõelkõvera detailide järgi laiendatavad 20…100 vahemikus. Killud on enamvähem lähedased – 280 korralik ja 200 nõrgem, kuid Soome juhis annab ka alumise otsa 100 MPa-st alates vastavuses sõelkõveraga. Seotud kihtide kandevõimetega on keerulisemad lood, neid on võimalik mõõta FWD seadmega, kuid arvutuslikuks taandamine veidi komplitseeritum.
Kuid üks asi on lihtsalt kontrollida, igal kihil alates aluspinnasest, teine see, et mis teha siis kui – mõõdetu on suurem – siis võiks midagi asendamata jätta ehk kogu konstruktsiooni õhemaks lihvida? Kui aga mõõdetu on väiksem kui vaja, siis on aluspinnase puhul see lisatöö. Kui aluspinnas oli korras aga numbrid välja ei tule, tekib kahtlus kasutatud materjalide ja tihenduskvaliteedi suhtes.
Aga laiemalt – kui suudame selgeks teha, et tegelik number on erinev arvutatust või arvutustes eeldatust, siis peaks olema protseduurid. Mis sellest tulenevalt tegema peaks. Kuidas see lepinguformaatides peaks kajastuma – lisatöö ehk kokkuhoid? Riigihanke skeemis?
Seda siis teedeehituse poolel. Üldehituse osas on mõistlik juhinduda kogumikes MaaRYL ja InfraRYL toodust, kuni Eestis oma analoogi pole. Täna püütakse neist kahest juhisest ühte teha ja juhis ise on leitav vaid elektroonilisel kujul (viimane trükiversioon 2017 kipub vananema).