Servituut ja tee seisundi hindamine “enne ja pärast”
Maatükk võib olla avalike teede ääres ehk piirduda avaliku teega – sel juhul võib suhteliselt lihtne olla sellele maatükile juurdepääsu korraldamine. Kui aga otsene juurdepääs avalikule teele puudub? Sellised ilma juurdepääsuta maaüksused võivad tekkida reeglina sellest, et maade erastamisel, tagastamisel ja teistel maakorraldustoimingutel (näiteks, maaüksuste jagamisel) ei ole järgitud maakorraldusseaduse nõudeid. Jah, esineb ka juhtumeid, […]
Eratee ja avalik kasutus
Erateed avalikus teedevõrgus Esmalt tuleks küsida, kuidas on juhtunud nii, et avaliku funktsiooniga tee on erakätes. Põhimõtteliselt saab eristada viit põhilist olukorda: Tee on kogu aeg olnud avaliku funktsiooniga, erakätesse on sattunud tagastamise või erastamise protsessis. Vanadel kaartidel erateena märgitutel on olnud servituudid (isegi ka kirjutamata reeglid), mis võimaldasid teed kasutada mõistliku koormusega. Tollased koormused […]
Hetkeseis 60-tonni teemas
Ülekoormus – kaalupunktide info näitas ca 30% ülekaalulisi autoronge. Teljekoormus kuni 25 tonni ja viieteljeline kallur kuni 85 tonni. Selle tagajärjel peame täna teed dimensioneerima pea kahekordsele koormusele – see ei ole kandevõime mõiste vaid korduvkoormuste arv ehk ka katendi tööiga. Olulised on nii üksiku telje ülekoormus kui täismass mille avalduv mõju on valdavalt ressursi […]
Pluss-miinus kuuskümmend tonni
Euroopa Komisjon soovitab (direktiiv 96/53/EC muudatusettepanekus, mis on praegu läbirääkimisfaasis) kasutada rahvusvahelistes vedudes autorongide pikkuspiiranguks senise 18,75 meetri asemel 25,25 ning tõsta seejuures täismassi piiri 60 tonnini. Lihtsustatult võimaldab see kahe autorongiga vedada senise kolme autorongi koormad. Praktikas tähendab see tavalisele sooloveokile eelikuga standardse poolhaagise või sadulrongile lühema täishaagise lisamist. Eesti mõtleb kunagi seda lubada, […]
Kergseadmete kasutus kandevõime mõõtmisel
Kandevõime mõõteseadmetest. Seadmed võib jagada staatiliseks ja dünaamiliseks. Staatilise tüüpne näide on plaatkoormuskatse. Protsessi lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on Soomes kasutusele võetud ka vana veoauto raamile monteeritud plaatkoormuse katseseade, selle kasutamine eeldab koormamist vähemalt 5-tonnise koormusega ja hüdraulikasüsteemi, soovitav on nelivedu ja ideaalolukorras ka reguleeritava rõhuga rehvid. Kõne alla võib tulla Unimog-seeria sõiduk, näiteks väiksemast otsast Unimog […]
RB muldkeha ehitamise kvaliteedikontroll (Siim Paulus MSc)
RB on koostanud juhise (Raudtee Tehniline Kirjeldus), kus määratakse täpsemalt, milliseid materjale tuleb kasutada ja kuidas tagada tööde kvaliteet. Juhise koostamisel on juhindutud raudteestandardist UIC 719R ja selle uuemast versioonist 70719. Kuna hanked põhitrassi teemas käivad, siis peab keegi pakkuja kahtlased asjad ära küsima sest kui küsitud ei ole ja leping alla kirjutatud, siis on […]
Mõtteid seletuskirjadest
Milleks on oluline seletuskiri? See peaks SELETAMA lahti, miks üks või teine otsus tehtud on, konstruktsioon valitud ja nõuded esitatud. Kui projektis tehtud lahendus tugineb tellija soovile, siis peab see nii seletuskirja ka kirja saama. Ka siis, kui sel soovil ei ole mingit normatiivtehnilist alust. Viide on vajalik, et keegi pärast projekteerijat vales otsuses süüdistama […]
Kandevõime ehitusprotsessis
Seni projekteerime riigiteid KAPiga, selle numbrid ei ole millegagi mõõdetavad ehk kontrollitavad. MKM määruses 101 (kvaliteedinõuded) toodud Inspectori/Loadmani numbrid on kokkuleppelised (65…230) ja ei tugine arvutustel. Konstruktsioonid aga võivad olla vägagi erinevad, määrusenumbrid vahet ei tee. Lisaks on selgunud et ka Inspector ja Loadman ei opereeri samade numbritega (kuigi Inspector on kopeeritud Loadmanist, siis ilmselt […]
Tee seisundi hindamisest
Erateedel esineb tihti küsimus, kas konkreetne tee vastab nõuetele ja milline on antud tee jaoks lubatav koormus. Projekteerimisnormid sätestavad nõuded sellele, missugune peaks olema projekteeritav tee. Kuid juba ehitatud teedele on nõuded vaid defektidele ja hooldusele. Leitavad määrusest “tee seisundinõuded”. Paraku on sellest vähe abi, kui küsimus on lubatud koormuses või vastavuses nõuetele. Ning kunagi […]
Kandevõime mõõtmine avalikel teedel M101 alusel
Normitehniline vastuolu MKM määrus 2 (2020), Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded, sätestab vajalikuna viite katendi tugevusarvutusele või valitud tüüpkatendile (ei ole otsest viidet kandevõimele). Muldkeha ja dreenkihi osas on sätestatud et projekt esitab nõuded tihendustegurile (mitte kandevõimele). MKM määrus 106 (2015/2021) rääkis katendi vähimast nõutavast elastsusmoodulist ja muldkeha pinnaste tihendustegurist. MKM määruse 101 ainus viide kandevõimele […]