Maailmas levinud lahend. Ka Eestis mõnda aega kasutusel Tallinna tüüpkatendid, mida tuleks tegelikult nimetada katendikataloogiks või kataloogikatenditeks. Seda valdavalt Soome, osaliselt ka Saksa kataloogidest lähtuvalt.
Põhjus, miks on linnas mõistlik kataloogi kasutada – koormust arvestame normtelgedes, kuid linnas on üsna raske teha adekvaatset loendust projekteeritavatel teedel, suuremates linnades kasutatakse tegelikult liikluse modelleerimist ning et laias laastus on toimiv tugev seos liiklussageduse ja koormuse vahel, ning et koormuse muutuse mõju lõpptulemusele nimelt selle seose piires, on suhteliselt väike, on otstarbekam kasutada tuleviku modelleerimise tulemusi. Liiklussageduse alusel grupeeritakse tänavad koormusklassidesse. KUI on teada, et konkreetse tänava liiklus ei ole struktuurilt keskmine, on mõistlik valida vastavalt liikluse suhtes “eelmine” või “järgmine” koormusgrupp. Näiteks, Tallinnas Pirita teel on raskeliiklust vähem, kuid Betooni tänaval rohkem, kui sama liiklussageduse puhul keskmiselt leidub.
Saksa juhises on katendi kavandamise eelduseks valitud, et aluspinnase või muldkeha kandevõime on vähemalt 45 MPa (Ev2, plaatkoormuskatse). Soomes on InfraRYL alusel aluspinnased liigitatud 7 üldistatud kategooriasse ja igale neist on tehtud konstruktsioonid kõigile koormusklassidele. Tallinnale sai valitud lahenduseks just Saksa eeldus, seda enam, et teadaolevalt on valdavalt Tallinna tänavad liivast muldkehal või aluspinnasel, viimasel ajal kasutatakse muldkeha materjalina näiteks Männiku liivasid, mis üldjuhul peaksid vajaliku nõude täitma.
Kas on võimalik selline põhimõte, et jätta paika 45 MPa tase, kuid tuua välja diferentseeritav osa selle all, mis sõltub all reaalselt mõõdetud kandevõime väärtusest? Ehk siis jah, kataloogiväärtusest konkreetsele geoloogi määratud või sõelkõvera alusel liigitatud aluspinnase elastsusmoodulist/kandevõimest.
Kuidas võtta kataloog kasutusele ka teistes asulates? Võibolla ongi see lahendus et kataloogis on lahend, “kuidas saada 45 MPa tase” erinevatel aluspinnastel. Sest koormusest sõltuv osa on kõigil sama.
Vajalikud on täiendused mis võimaldavad:
a) jätta alla olemasolev konstruktsioon kui puudub põhjus selle asendamiseks
b) arvestada külmakindlust ja külmakerget, kasutades Mart Olmani liivpinnaste külmumissügavuste andmeid ja sellekohast rakendust
Lahti on vaja kirjutada sillutiskatendite tüüpsed lahendid, sest senine on tehtud vaid munakivi ja klompkivi jaoks, juhend ei käsitle vuuke mis ongi sillutise juures kõige keerulisem