Hea ehitustava ja Soome normid/juhendid

Ehitusseadustiku §7 sätestab hea ehitustava järgimise kohustuse. See omakorda peaks asendama olukorda, kus puuduvad konkreetsed normid või juhendid. Küsimusele, mida loetakse heaks tavaks, on vastanud kohus – selleks on standardid ka juhul kui vastavat standardit kusagil lähteülesandes ega juhendis viidatud ei ole. Sest reeglina on standardid soovituslikud, seadused-määrused kohustuslikud ja juhendid rakenduvad vastavalt lähteülesandele. Riigiteedel juhendid reeglina automaatselt, KOV puhul vastavalt lähteülesandes või ka projektis viidatuna.

Üks standard on veel eripärane – EVS 932:2017 – Selles Eesti standardis antakse juhised hoone, tehnovõrkude, tee, teerajatiste, haljastuse ja välisruumi kujunduslike rajatiste ehitusprojekti koostamiseks. Erisusena ei käsitle standard avalikult kasutatava tee ja avalikkusele ligipääsetava eratee ehitusprojekti koostamist. Millise tee ja teerajatise kohta see siis käib sest ehitusseadustik kehtib ka ainult avalikult kasutatavatele ja avalikkusele ligipääsetavatele erateedele?

Kui aga lähteülesandes pole täpsustatud, juhendit pole või olemasolev juhend konkreetset aspekti ei reguleeri, mis siis? Maanteedel on (M106/89) kirjas võimalus teiste riikide norme kasutada – kuid see on võimalus, mitte kohustus, ning tellijaga tuleb selles kokku leppida. Selgub aga, et üks ahel on veel. Ajal, kus Eesti Vabariik ei olnud veel uute juhendite süsteemi tervikuna üles ehitanud, oli Ehitusreeglite Nõukogu ning see on teinud 1994 aastal ühe protokollilise otsuse, mille kohaselt loetakse heaks tavaks teiste riikide juhendite kasutamine, kui neis on viidatud heale tavale (good engineering, allgemein anerkannten regein der technik, hyvä rakennustapa). See viimane viide esineb ka InfraRYL kogumiku sissejuhatuses. Siit tulenevalt saab EhS §7 mõistes hea tava järgimiseks lugeda ka InfraRYL järgimist.

Ehitusseadustiku seletuskirjas on püütud teemat valgustada, kuid jätkuvalt jääb see igakordselt eraldi sisustatavaks.

Millest üldse selline teema? Sillutiskatted on loetud elastseteks, kuid need on seda vaid juhul, kui sillutiskivide/plaatide vahelised vuugid on elastse seguga (või liivaga) täidetud. Kui vahed on betooniga täidetud, moodustuvad juba jäigad suured plaadid ja see katend ei ole enam elastne. Jäikade katendite ehitamiseks juhist pole ja ka määruses on räägitud vaid betoonteest, kuid need betoonteed käsitlevad sätted on sisuliselt valed või tühised, ei kõlba ka betoontee kavandamiseks, rääkimata sillutiskattest. Nii tekibki küsimus, mille järgi sillutiskatet kavandada? Munakivisillutisest on juttu Tallinna juhises, veidi ka linnatänavate standardis. That’s all.

Scroll to Top