Püüaks siin kokku võtta pika jutu rohelise linna ehitamisest. Raamat areneb, kuid sisaldab VÄGA huvitavaid mõtteid. Otso, autor, on Helsingi linnavolinik (roheline), aga ka IT-ettevõtja. Püüan ka tema raamatupeatükkidest enda meelest huvitamat noppida nii nagu peatükid ilmuvad. Asum ehk linn on algselt rajatud ainult jalakäijakeskselt. Linn kasvab koos transpordivahenditega. Rööbastransport on küll võimsam, kuid kallis. […]
Otso Kivekäs – roheline linn Loe edasi »
Künnis on liikluse rahustamise meede. Seda ei kasutata kiirustel üle 50 km/h. Oleme harjunud künnistega, mille kõrgus katte tavapinnast on 10 cm, kuid see pole ainus variant. Soovitatakse, et kui tegemist on bussiliiklusega tänavaga, piirduda 6 cm kõrgusega. Ja samuti soovitatakse, et künnise kõrge osa pikkus teel/tänaval, kus on raskeliiklus, võiks olla 6 meetrit ehk
Täiskasvanute koolituse seadus muutub – küsime, kas see ka meid mõjutab? Kellel on vajalik täiskasvanute koolitaja kutse ja mis seos on sellel kutsel teiste koolitajatega. Annaliisa Toom Haridusministeeriumist selgitas veidi tausta. Täiskasvanute koolitaja kutse (andragoog) on vajalik siis, kui koolituse eest maksab riik (töötukassa, europrojektid jne). See ei laiene ei kõrgkooli tasemeõppele ega ka täiendõppele
Täiskasvanute koolitus Loe edasi »
Loen uudiseid – kliimaseaduse ideedest. Wiki järgi: Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim. Tekib õigustatud küsimus, kas kliima loeb seadust ja järgib seda? Ilmselt ei. Me nagu tahaks mingite tegevustega kliimat muuta või siis muutusi mõjutada? Kui suures osas me seda üldse suudame? Sest saaste ja tegelikult ka ükski kliima näitaja riigipiire ei tunne.
Eesti peab end digiriigiks. Juriidilised isikud on kirjas äriregistris. Ehitisregistri kallal on piisavalt näritud, võtaks seekord ette majandustegevuse registri MTR, registrit peab riik ise. Ehitusseadustiku järgi on muuhulgas reguleeritud pädevuskohustusega teedevaldkonna kutsed. Pädevust kontrollib ja kutseid väljastab praegu Taristuehituse liit ning tulemused on leitavad Kutseregistrist, ka see register on riigi ülalpeetav. Registriga suurt muud muret
Maailmas levinud lahend. Ka Eestis mõnda aega kasutusel Tallinna tüüpkatendid, mida tuleks tegelikult nimetada katendikataloogiks või kataloogikatenditeks. Seda valdavalt Soome, osaliselt ka Saksa kataloogidest lähtuvalt. Põhjus, miks on linnas mõistlik kataloogi kasutada – koormust arvestame normtelgedes, kuid linnas on üsna raske teha adekvaatset loendust projekteeritavatel teedel, suuremates linnades kasutatakse tegelikult liikluse modelleerimist ning et laias
M: Katendikataloog ja kataloogikatendid Loe edasi »
Seni projekteerime riigiteid KAPiga, selle numbrid ei ole millegagi mõõdetavad ehk kontrollitavad. MKM määruses 101 (kvaliteedinõuded) toodud Inspectori/Loadmani numbrid on kokkuleppelised (65…230) ja ei tugine arvutustel. Konstruktsioonid aga võivad olla vägagi erinevad, määrusenumbrid vahet ei tee. Lisaks on selgunud et ka Inspector ja Loadman ei opereeri samade numbritega (kuigi Inspector on kopeeritud Loadmanist, siis ilmselt
Kandevõime ehitusprotsessis Loe edasi »
Kaua tehtud kaunikene – kuid kiitma on vara hakata. Eelnõude infosüsteemis asi üleval, kuid takerdus jälle MKM sisemises ringis. Kuigi kirjas et peaks jõustuma 1.märtsist 2023, on tänase seisuga tõenäolisem poolest aastast ehk kuskil jaanipäevast või 1.juulist. Põhjus – põhitähelepanu on siiski maanteedel ja see, et püüame ka linnaolusid reguleerida, ei meeldi teatud huvigruppidele. Valik,
Uus projekteerimisnorm tulemas Loe edasi »
Ehitusseadustiku §7 sätestab hea ehitustava järgimise kohustuse. See omakorda peaks asendama olukorda, kus puuduvad konkreetsed normid või juhendid. Küsimusele, mida loetakse heaks tavaks, on vastanud kohus – selleks on standardid ka juhul kui vastavat standardit kusagil lähteülesandes ega juhendis viidatud ei ole. Sest reeglina on standardid soovituslikud, seadused-määrused kohustuslikud ja juhendid rakenduvad vastavalt lähteülesandele. Riigiteedel
Hea ehitustava ja Soome normid/juhendid Loe edasi »
Täna on seisundinõuded fikseeritud MTM määruse nr 92 lisas 10. Selle järgi peaks asulasisese kergliiklusala (KLT = kergliiklustee kui üldmõiste mis katab kõik sõiduteest mingil viisil lahutatud alad, kus sõiduk ei liigu kuid on võimalik teiste liiklejate liikumine – kõnnitee, jalg- ja jalgrattatee või ka eraldiseisvad jalgteed ja rattateed, kuid mitte sõidutee kõrvale eraldi markeeritud
Haardetegur ja kergliiklus – ehk pigem kergliiklusalade hooldus Loe edasi »