Hetkeseis 60-tonni teemas
Ülekoormus – kaalupunktide info näitas ca 30% ülekaalulisi autoronge. Teljekoormus kuni 25 tonni ja viieteljeline kallur kuni 85 tonni. Selle tagajärjel peame täna teed dimensioneerima pea kahekordsele koormusele – see ei ole kandevõime mõiste vaid korduvkoormuste arv ehk ka katendi tööiga. Olulised on nii üksiku telje ülekoormus kui täismass mille avalduv mõju on valdavalt ressursi […]
Võimalike lõputööde teemadest (M 2025)
Pikad sõidukid ja geomeetria. Erinevad kategooriad – 16,5 ja 18,75 mis täna lubatud; kuni 20,75 palgiveokid, kuni 25.25 EMS ja kuni 34,5 EMS2 – nende pöördekoridorid nii rataste kui kere kontekstis, pimenurga analüüs ja erinevad ristmikud ning liiklussõlmed – kuidas erinevat tüüpi sõidukid nendes hakkama saavad. Esialgu on arvata, et ka praegused 16.5 ei mahu […]
LED-ekraanid ja liiklusteave
Nii maanteede ääres, kui eriti aga linnades on laialt levinud LED-ekraanid, mis püüavad tõmmata liiklejate tähelepanu – kui ka püüaksime seda tõlgendada kui eelkõige ringivahtijatele ehk valdavalt reisijatele suunatuna, on juhtide vinklist kindlasti tegemist häiringuga, mis tähelepanu otseselt liikluselt kõrvale veab. Reklaamimüüja jaoks on oluline võimalikult suur reklaami vaatajate arv. Siit tulenevalt võib ka õige […]
Pluss-miinus kuuskümmend tonni
Euroopa Komisjon soovitab (direktiiv 96/53/EC muudatusettepanekus, mis on praegu läbirääkimisfaasis) kasutada rahvusvahelistes vedudes autorongide pikkuspiiranguks senise 18,75 meetri asemel 25,25 ning tõsta seejuures täismassi piiri 60 tonnini. Lihtsustatult võimaldab see kahe autorongiga vedada senise kolme autorongi koormad. Praktikas tähendab see tavalisele sooloveokile eelikuga standardse poolhaagise või sadulrongile lühema täishaagise lisamist. Eesti mõtleb kunagi seda lubada, […]
Teenindustase (M)
Teenindustaset arvutatakse nii ristmikele kui ka teelõikudele, arvutusaluseks on reeglina Jänkistani HCM. Highway Capacity Manual. Viimane versioon V7 (2022) (a guide for multimodal mobility analysis). Võrreldes varasematega on siin palju uuendusi, Jan-Daniel Peterson oma lõputöös püüdis realiseerida uue HCM algoritmi maanteede jaoks. Erinevus varasematega on põhiliselt selles, et arvestatakse kolonnis sõitmisega. Lähteandmetena saame kasutada otseselt […]
Möödasõit (M)
Sissejuhatuseks tuleks lahti rääkida, miks ma selle teema ette võtsin. Kirdalu-Tagadi teelõigul pidas Transpordiamet (TrAm) 1,2-kilomeetrist sirglõiku ohtlikuks ja paigaldas sinna keskpiirde (pikemale lõigule, kuid selle keskel on ristmike ja mahasõitudeta sirge), mis katse ebaõnnestunuks lugemise järel asendati punavalgete plastpostikestega (dildoorium) – teelõigule järgneb (põhjasuunas ehk Tallinna poole tulles) ristmikuala kus kiirus on piiratud 70 […]
Rattarada magistraaltänaval
Magistraaltänavad, ohutus ja Kristjan Järvan Normatiivid Me mõistame, et seadusi on erinevaid, mõned neist ka ajale jalgu jäänud. Kuid me ei kutsu üles neid seadusi eirama vaid teeme oma esindajatele selgeks, et vananenud seadusetähed tuleb uuendada, mittevajalik kustutada ja kui tõesti midagi uut reguleerida vaja, siis tuleb seda teha. Sama lugu on ka mitmete ministrite […]
Künnis (M)
Künnis on liikluse rahustamise meede. Seda ei kasutata kiirustel üle 50 km/h. Oleme harjunud künnistega, mille kõrgus katte tavapinnast on 10 cm, kuid see pole ainus variant. Soovitatakse, et kui tegemist on bussiliiklusega tänavaga, piirduda 6 cm kõrgusega. Ja samuti soovitatakse, et künnise kõrge osa pikkus teel/tänaval, kus on raskeliiklus, võiks olla 6 meetrit ehk […]
Auto ja kergliikleja vastandamisest
Meedias leiab laialdast kajastamist konflikt linnavalitsuses. Viimastel aastatel on valdavalt sõnades, viimastel kuudel ka tegudes, asutud ahistama muuhulgas magistraaltänavate autoliiklust, abilinnapea Järvan on võtnud selge seisukoha et kuskil on üle pingutatud. See omakorda on ärgitanud nii linnapea Ossinovski kui abilinnapea Lippuse, aga ka eksabilinnapea Valguse vastusõjakäigule. Mulle tundub, et sõdida poleks vaja, kui põhimõtetes kokku […]
Kergliiklusteede võrgustik Tallinna lähivaldades (M)
Arengudokumendid mis peaks ette andma raamistiku – kuhu midagi kavas on, kuid probleemiks on ettearvatamatus, sest ehitusotsused ei pruugi järgida kõrgema tasandi planeeringuid ja arengukavad on palju mõjutatud hetkevalitsejate poliitilistest huvidest. Üldplaneeringud on (tihti) veel olukorda kirjeldavad, detailiseerimata visiooni. Näide: Kirdalu-Tagadi ristlõige mis ei näe kohta kergliiklejale ja samas on planeeringus kergliiklustee, mida TrAm spetsialistid […]