Määruses on muutunud filtratsiooniga seonduv ja veidi ka mõisted. Ei saa kinnitada, et tulemus väga hea oleks, põhimõtteliselt on see samm tagasi kuid loodame et uus normitekst ka valmis saab ja siis ehk saab filtratsiooni teema prügikasti saata.
Määrus 89 – M106 muudetud versioon alates 02.01.2022 Loe edasi »
Teedeehituses kasutatakse erinevaid materjale, kallimad ja tugevamad ülakihtides ning järjest allpool odavamad ja nõrgemad kohalikud materjalid. Looduslike materjalidena on levinud purdsetted – liivad ja kruusad. Kui materjal leidub vahetult objektil, sama maaeralduse piires, on tegemist pinnasega mida on samuti võimalik teisaldada, näiteks süvendist muldesse. Kui aga materjal tarnitakse eemalt, karjäärist, on tegemist ehitustootega vastavalt ”toote
Pinnased, maavarad ja materjalid Loe edasi »
Statistikaamet kogub infot aruande TS52 jaoks, selles esitatakse veokite läbitud kilomeetrid telgede arvu järgi. Huvitav inf. Veomahud on ujunud, 2001 – 512 miljonit kilomeetrit – tõusnud 595 miljonini (2004) ja langenud praeguseks 315 miljonini. Peaaegu kaks korda. Ei usu, et tegelikult vedamist vähem, lihtsalt suure osa ka Eesti-siseseid vedusid teevad teised, odavamate juhtidega. Kuid teine
Raskeveokite jaotus Loe edasi »
Paldiski maantee betoontee katselõik valmis 2016, 540 meetril on kaks erinevat konstruktsiooni, 25 cm betoonplaadiga ning 20 cm betooni 5 cm asfaldist kulumiskihiga. Lisaks on vaatluses ka sama koormusega, piirnev asfaltkattega teelõik. Tallinna linna Kommunaal- ja Keskkonnaameti tellimusel uuris T-Konsult OÜ katendi seisu, põhitähelepanu roobaste moodustumise kiirusel. Lisaks betoontee objektiga katab pikaajaline seire ka teisi
Betoonist ja kulumisest Loe edasi »
Eriti linnatänaval on tavaline, et kaevetööde järel taastatud kate laguneb. Ehk ka teistpidi, kui kate laguneb, otsi kas see kaevetöödega seondub. Lihtne on mõista seda, kui tegemist on ainult lohuga kunagise kaevetööde kohal – tõenäoliselt ei ole augu ehk trassi täitmisel pinnaseid või materjale korralikult tihendatud. Võib mõista ka seda, et lagunema kipuvad vuugid ehk
Kaevetööde järgsest katendi taastamisest Loe edasi »
Seni oleme harjunud mõistma tüüpkatendina etteantud konstruktsiooni, kus valitakse lahendus, mis on korra läbi arvutatud ning projekteerija lihtsalt võtab valmislahendi materjalid koos etteantud kihipaksustega. Nüüd on ilmselt aeg seda mõistet täpsustada. On olemas tüüplahendused ja erilahendused. Nende kahe kategooria vahe seisneb materjalide ja pinnaste lähteandmetes, erilahenduste puhul mõõdetakse konkreetsete materjalide arvutusparameetrid ning neid kasutatakse otseselt
Katendite liigitamised – kataloog, tüüp ja erilahendused Loe edasi »
Geosünteeti iseloomustab tõmbetugevus, igal tehnilisel parameetril on oma tolerants. Projekteerija tegelikult ei teosta arvutusi geotekstiilide puhul vaid valib tugevusklassi, teades, et tegemist on keskmise ja sihtväärtusega. See tähendab ka, et tehniliselt on arvestatud varuteguritega. Nüüd tellija kontrollib materjali nõuetele vastavust ja kui projekteerija ei ole materjalide spetsifikatsioonis sisse kirjutanud tolerantsi ulatust, tekibki konflikt. Nõuetes on
Geosünteedid ja tolerants Loe edasi »
Ajendiks avarii Kirdalu-Tagadi lõigul, põder vs auto. Sotsiaalmeedias tagasiside, kus mitmeid kordi on kohatud loomi teed ületamas ja keskpiire on seganud ning loom eksleb tee peal ehk püüab tagasi minna. Selgub tõsiasi, et keskpiirdega lõik on paigutatud vahetult rohekoridori kõrvale. Ning põhimõtteliselt võiks loomade liikumistee juures olla katkestus, nagu Tartu maanteel (ja ka Pärnu suunal)
Loomad ja keskpiire Loe edasi »
Pinnaste liigitus nelja gruppi tuleneb Vene juhendist VSN 46-83, mis omakorda põhineb pinnaste määramise standardil, mille osas kasutatakse redaktsiooni GOST 25100-95. Lisaks viidatud peenpinnaste neljale grupile (A…D) on eraldi mõistena liivad ja kruusad. Kuid see jaotus ei ole piisav, kuna Vene juhendites on eraldi defineeritud ka jäme kerge saviliiv, mille omadused ei sõltu niiskusest, mis
Pinnaste liigitus – näpuviga juhistes – Tm_65 või A Loe edasi »
Ajakirjanduses on teemast mitmeid arvamusartikleid, alustades hr valdkonna eest vastutava ministri seisukohavõtust, millele reageerisid riigikogujad (eksminister ja eksmaavanem) ning järjepannu ilmselt ka teised poliitikud. Pirko Konsa on toonud välja kaks konkreetset punkti või suunda: Esiteks mõeldakse tõsiselt teekasutustasude peale. „Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel,” öeldakse esimese suure meetme
Transpordi arengukava, RB ja populistlikud arvamised Loe edasi »