Geosünteeti iseloomustab tõmbetugevus, igal tehnilisel parameetril on oma tolerants. Projekteerija tegelikult ei teosta arvutusi geotekstiilide puhul vaid valib tugevusklassi, teades, et tegemist on keskmise ja sihtväärtusega. See tähendab ka, et tehniliselt on arvestatud varuteguritega. Nüüd tellija kontrollib materjali nõuetele vastavust ja kui projekteerija ei ole materjalide spetsifikatsioonis sisse kirjutanud tolerantsi ulatust, tekibki konflikt. Nõuetes on fikseeritud näiteks 50 kN, toote deklaratsioonis aga 50 kN ±5 kN. Või siis ±5%. Mis ühel juhul tähendaks et reaalselt kontrollides on õige 45…55 vahemik, teisel juhul 47,5…52,5 vahemik. Tellija jaoks ei ole kummalgi juhul tagatud projekteerija poolt kirja pandud 50 kN tase. Praktikas on katsetatud materjale ja reeglina saadud tulemus sellisel juhul umbes 52 kN, mis viitab sellele, et tootja püüab igal juhul sihtväärtust tagada ja tõenäosus, et üldse negatiivse tolerantsi piiri kasutada tuleks, on väike. Mida siit järeldada, projekteerijad, kirjutage projekti juba see plussmiinus sisse. 5% peaks reaalselt olema piisav. Või pange pigem 40 kN kirja sest siis pakutakse tegelikult 50 kN toodet mis jääb ka tolerantsiga ilusti sisse.
Menu