Transpordi arengukava ja populistlikud arvamised

  • Post author:
  • Post category:Artiklid
  • Post last modified:18. juuni 2021

Ajakirjanduses on teemast mitmeid arvamusartikleid, alustades hr valdkonna eest vastutava ministri seisukohavõtust, millele reageerisid riigikogujad (eksminister ja eksmaavanem) ning järjepannu ilmselt ka teised poliitikud. Pirko Konsa on toonud välja kaks konkreetset punkti või suunda:

  • Esiteks mõeldakse tõsiselt teekasutustasude peale. „Maanteetranspordi keskkonnajalajälje kahandamiseks kehtestatakse teekasutustasud saastenormide, kasvuhoonegaaside heitkoguse ja taristu koormuse alusel,” öeldakse esimese suure meetme kohta.
  • Teine puudutab kütuseaktsiiside ümberkujundamist. „Koostöös rahandusministeeriumiga kaalutakse kütuste maksustamist nende kasvuhoonegaaside eriheitmete ja energiasisalduse alusel,” on kirjutatud majandusministeeriumist pärit arengukavas.

Esmalt rõhutaks, et maksusüsteem peab olema tasakaalus. Eksperdina käsitleks esimest punkti, teine kipub riigieelarve koostajate kapsamaale kel on ülesanne kivist vesi välja pigistada et muuhulgas jaguks ka “tööga seotud kulutuste hüvitamiseks kuludokumentide alusel (kuni 30% ametipalgast)”. Teemaksude osas on selge, et läbisõidupõhine teekasutustasu on tulemas, küsimus on vaid ajas ning skeem rakendub kõigile autodele (seega, asendades senise, vaid raskesõidukikeskse teekasutustasu). Kuna läbisõidupõhine skeem tähendab otseselt GPS-seiret, kuid paluks mitte valesti mõista – tegemist ei ole reaalajas jälgimissüsteemiga, vaid salvestiga ning salvestustulemuste töötlemine peaks toimuma teenusepakkuja (Fleet Management) poolt, kes peaks ette valmistama ka arved teekasutustasu maksmiseks (ei enamat – ning täna on süsteeme väga edukalt kasutatud raskesõidukipargi haldamisel). Selline tehnoloogiline lahendus võimaldab täiendavat funktsionaalsust ilma oluliste lisakulude ja investeeringuteta mitmes erinevas suunas.

  • Täiendav tariif naastrehvidele (alternatiiv oleks naastrehviaktsiis, mis lisanduks rehvi ostmisel)
  • Ummikumaks mida saab rakendada teatud geograafiliste piirkondade suhtes koos kellaajapiiranguga (näiteks, südalinn hommikusel ja õhtusel tipptunnil – või ka konkreetsed kriitilised teelõigud)
  • Võimalikud erinevad tariifid teekasutustasule, mis võivad sõltuda täiendavatest teguritest, nagu:
    • lubatud kiirus – tuleks hoiduda seostamisest sõiduki tegeliku kiirusega, mis tooks sisse karistuspoliitilise aspekti
    • hooldustase – eriti talvel, ei ole loogiline nõuda võrdset tasu hooldamata kruusatee ja väga heas seisus põhimaantee läbimisest
    • sõiduki parameetrid, nagu keskkonnasaasteklass, teljekoormus või täismass
  • Teekasutustasu makstaks kas täielikult või osaliselt tee omanikule, mitte lihtsalt riigieelarve üldkontole, mis tasakaalustaks kohalike teede rahastamise

Kas oodata või püüda uut skeemi rakendada Eestis eraldi – siin on mitu huvipakkuvat aspekti:

  • Kui püüda kohe rakendada, siis saaksid meie firmad teatud eelised et välja töötada ja testida rakendusi, mida hiljem eksportida
  • Kohalikud omavalitsused soovivad rakendada lokaalsel tasemel nii naastrehvide kui ummikumaksu, kuid mõlemal juhul ilma läbisõidupõhise teekasutustasu rakenduseta ei vasta need ideed põhimõttele ”saastaja maksab” ning pigem võivad diskrediteerida teemat.
  • Tehnilised võimalused ummikumaksule on küll olemas RFID andurite põhiselt, kuid naastrehvirakendused on seni kontrollitavad pigem vaid parkivatel sõidukitel. Ummikumaks ilma läbisõiduseoseta põhjustab ülekoormuse kõrvaltänavatel kus puuduvad kontrolliseadmed.

Teemaksu laiendamist kõigile sõidukitele on kaalutud ka indulgentsi vormis (ajapõhised tasuskeemid, ka ummikupilet), sama ka naastrehvide suhtes, kuid mõlemal juhul on probleemiks seose puudumine tegeliku läbisõiduga.

Mis aga puutub uutesse kütusemaksudesse, siis see on loomulikult võimalik, kuid vastava otsuse mõju on laiem ning tõenäoliselt mõjutades majandust (senised katsetused aktsiisi tõstmisega võib kokku võtta fraasiga ”maksud sõidavad”) ning maksukoormust tervikuna ja ka sektorile, tuleks mitte tõsta vaid muudatused peaksid olema tasakaalustatud – see tähendab ka otseselt teekasutustasu laiendamisel kõigile autodele, kütuseaktsiisi langetamist. Seega, kuna me elame ühises majandusruumis, saame ka kütusemaksude teemas juhinduda üle-Euroopalisest poliitikast või siis vähemalt Balti ühises ruumis ühiselt otsustatust, mis suures plaanis välistab isetegevuse.

Sama sisuga jutt kuid veidi erinevas sõnastuses sai ka delfi/forte keskkonda. Õigem küll öelda, et forte esitas küsimused ja mina püüdsin vastata.

Ain

TTÜ lektor (teede projekteerimine) T-Konsult OÜ - konsultant volitatud teedeinsener (tase 8)