See ei ole Public Relation või Pööbli Rahustamine, vaid pigem Park&Ride teema arendus. Asukoht ei pea olema vahetult linnas, see võib paikneda ka linnalähialas arenduspiirkonna juures – Tallinna puhul sobiks näiteks ka Jüri sõlme lähiala või ka Kanama sõlme kõrval, kuid sealt peab olema hea ühendus kõigi suundadega. Sõlm ise peab võimaldama linnaliini jaoks tagasipöörde …
Liiklusseaduses on kiirtee määratletud: asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega; Lisaks on LS-s määratletud, et: Kiirteel ei tohi: 1) liigelda jalakäija, loomaga, …
Automaksu kolm alaliiki, mis võivad rakenduda ka kombineeritud viisil. 1) registrimaks mida maksad auto registrisse kandmisel, 2) aastamaks (ehk indulgents), mida maksad auto misiganes tehnilise näitaja alusel kuid sõltumata tegelikust läbisõidust, 3) teekasutustasu, mida maksad sõltuvalt sõidetud kilomeetrite arvust. Kõigi nende kolme erineva sisu puhul on rakendamine võimalik siduda auto mistahes tehnilise näitajaga (CO2 või …
Teedeehituses on kandevõimega seonduv arvutatav kas Odemarki valemiga (millisel juhul peaks tulemused olema mõõdetavad vähemalt plaatkoormuskatsega) või Excel-rakendusega KAP, mille tulemusi me mõõta otseselt ei oska. Seosed on genereeritud FWD mõõtmiste tulemuse ja KAP-arvutuste vahel, kuid neid seoseid praktikas ei kasutata. Tallinna tüüpkatendite kataloogis (täna peaks seda nimetama otsemalt, kataloogikatendiks), on antud vajalikud kandevõime väärtused …
Tallinna kataloog on koostatud 2015 ning teine versioon 2018, kinnitatud 2019 ja leitav Riigi Teatajast. Aega on mööda läinud ning praegu oleks aeg seda täiendada. Korrigeerimist vajavad asfaldi tüübid ja paksused (mitte asfaldikihtide kogupaksus vaid paigalduspaksused sest vahepeal on jõustunud EVS 901-3, mis sätestab lubatud piirid). Teine aspekt, KUI rekonstrueerimisel on jõutud eeldatava killustikukihi alapinnani …
Tallinna tüüpkatendi (kataloogikatend) rakendamine Loe edasi »
KAP näeb kruusa elastsusmooduliks 150 MPa. Kuid millistele nõuetele peab vastama materjal, mida me kruusaks nimetame? Käsitleme teemat kahes võtmes – nii KAPi kontekstis kui paralleelselt ka Soome reglemendi, Odemarki valemiga arvutatud katendite kontekstis. KAP tugineb NL aegsele normile BCH 46-83 ja materjalide määratlused tulenevad GOSTist. 2014 sai TTÜ sildi alt Maanteeametile koostatud uurimistöö, mis …
Ehitusseadustik reguleerib alates 2015 ka teedega seonduvat. Üldiselt leitakse, et EhS piirdub avalike teedega, ka ametnikud teavad seda – Peatükk 11 Tee §91 Kohaldamisala (1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Samas on seaduses veidi varem ka teine punkt, mida oskab ka kohtunik lugeda – Peatükk 2 Põhimõtted ja põhinõuded. …
Isand Ossinovski on sellise teesi püstitanud (maksumüüri taga, kuid link siis ka – https://arvamus.postimees.ee/7711124/jevgeni-ossinovski-udujutt-et-polevkivitoostus-saab-samamoodi-jatkata-tuleb-lopetada). Lahtise tekstina leitav ka https://www.sotsid.ee/jevgeni-ossinovski-udujutt-et-polevkivitoostus-saab-samamoodi-jatkata-tuleb-lopetada/ Hüüdlausena kõlab hästi, kuid siin on teatud eeldused. Mistõttu me tänaseni projekteeritud ja ehitatud 2+1 teelõike veel optimaalseks pidada ei saa. Milles asi? Esiteks, siis peaks 2+1 olemagi sisuliselt pidevana lahendatud – ühe suuna möödasõiduvõimalus jätkub …
Juhised avalike teede projekteerimisel ja ehitusel Kui avalik sektor tellib mingi teetöö, antakse ette millistest normdokumentidest ja juhistest tuleb juhinduda. Paraku ei ole see pilt ühene, sest juhendeid on üksjagu MNT/TrAm välja antud, kuid need kehtivad vaid riigimaanteedele. KOV omandis ja kasutuses olevad teed vajavad ka projekte, kuid siin on katvana vaid seadused (EhS) ja …
Võtame ette kogu teede elukaare. Kindlasti on põhjuseid oluliselt rohkem ning mõjuma hakkavad erinevate tegurite kombinatsioonid. Nii mõnigi teema neist pole otse talvega seotud, kuid siiski. Kavandamine. Pikaajaline plaan ja sihipärane tegevus – haakub üldiselt planeerimise või planeerimatusega. Selge plaani olemasolul ei oleks vaja muutuvas olukorras asju ümber ehitada. Räägime Eesti üleriigilistest, maakonna ja valla …
Teed kipuvad talvega lagunema. Miks ja mida teha annab? Loe edasi »