Pikad sõidukid ja geomeetria. Erinevad kategooriad – 16,5 ja 18,75 mis täna lubatud; kuni 20,75 palgiveokid, kuni 25.25 EMS ja kuni 34,5 EMS2 – nende pöördekoridorid nii rataste kui kere kontekstis, pimenurga analüüs ja erinevad ristmikud ning liiklussõlmed – kuidas erinevat tüüpi sõidukid nendes hakkama saavad. Esialgu on arvata, et ka praegused 16.5 ei mahu […]
Võimalike lõputööde teemadest (M) Read More »
Sillutiskatendid vajaksid juhendit. Täna reguleerivad valdkonda kivide/plaatide eurostandardid ja MKM määrus 101. Ajalooliselt äraproovitud lahendused on enamvähem kajastatud nii määruses kui ka Tallinna juhendis (RT 2019) – see on suhtkoht adekvaatne veel tänagi, kuid ainult munakivisillutise ja klompkivi (kandilise leivapätsi laadne looduskivi) kohta, kui konstruktsioon on rajatud võlvina ja kivid valitud ning kiilutud ja vahed
Nii maanteede ääres, kui eriti aga linnades on laialt levinud LED-ekraanid, mis püüavad tõmmata liiklejate tähelepanu – kui ka püüaksime seda tõlgendada kui eelkõige ringivahtijatele ehk valdavalt reisijatele suunatuna, on juhtide vinklist kindlasti tegemist häiringuga, mis tähelepanu otseselt liikluselt kõrvale veab. Reklaamimüüja jaoks on oluline võimalikult suur reklaami vaatajate arv. Siit tulenevalt võib ka õige
LED-ekraanid ja liiklusteave Read More »
Euroopa Komisjon soovitab (direktiiv 96/53/EC muudatusettepanekus, mis on praegu läbirääkimisfaasis) kasutada rahvusvahelistes vedudes autorongide pikkuspiiranguks senise 18,75 meetri asemel 25,25 ning tõsta seejuures täismassi piiri 60 tonnini. Lihtsustatult võimaldab see kahe autorongiga vedada senise kolme autorongi koormad. Praktikas tähendab see tavalisele sooloveokile eelikuga standardse poolhaagise või sadulrongile lühema täishaagise lisamist. Eesti mõtleb kunagi seda lubada,
Pluss-miinus kuuskümmend tonni Read More »
Me teame, et soola põhiline mõju asfaldile on selles, et sool hoiab asfaltkatte pikalt niiske ehk märja. Ning märjas keskkonnas on igasugune kulumine kordades kiirem/intensiivsem (miks juba vanaisadel käiakivi veest läbi käis). Kulumine kui selline on naastrehvi mõjul oluliselt kiirem ja on selge, et mõlemal juhul eemaldatakse katte pinnalt või ka kivikeste vahelt sideainet ja
Soola mõju asfaltbetoonile (M) Read More »
Teenindustaset arvutatakse nii ristmikele kui ka teelõikudele, arvutusaluseks on reeglina Jänkistani HCM. Highway Capacity Manual. Viimane versioon V7 (2022) (a guide for multimodal mobility analysis). Võrreldes varasematega on siin palju uuendusi, Jan-Daniel Peterson oma lõputöös püüdis realiseerida uue HCM algoritmi maanteede jaoks. Erinevus varasematega on põhiliselt selles, et arvestatakse kolonnis sõitmisega. Lähteandmetena saame kasutada otseselt
Sissejuhatuseks tuleks lahti rääkida, miks ma selle teema ette võtsin. Kirdalu-Tagadi teelõigul pidas Transpordiamet (TrAm) 1,2-kilomeetrist sirglõiku ohtlikuks ja paigaldas sinna keskpiirde (pikemale lõigule, kuid selle keskel on ristmike ja mahasõitudeta sirge), mis katse ebaõnnestunuks lugemise järel asendati punavalgete plastpostikestega (dildoorium) – teelõigule järgneb (põhjasuunas ehk Tallinna poole tulles) ristmikuala kus kiirus on piiratud 70
TrAm on püüdnud juurutada soojade asfaltsegude kasutust, seda nii ligniini kui teiste lisanditega. Kõigil juhtudel räägime tehasesegudest, mis paigaldatakse traditsioonilisel viisil asfaldilaotajaga. Sooja segu eripära on madalam segamise ja paigaldamise temperatuur. Tehnoloogiliselt on siin ilmselt mitu eripära aspekti – esiteks, kliimatingimused – kuuldavasti olevat see “soe” eriti ligniinilisandiga segu niiskustundlik, ehk et ka väikese vihmaga
TrAm on 10.06.2024 väljastanud käskkirja millega täpsustatakse/muudetakse muldkeha juhendi sätteid filtratsioonimooduli osas, kuna määrus 71 enam veejuhtivust ei reguleeri. Töökihi määratlus – varem oli see M106: “muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3 ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast”. Määrus enam ei kehti, kuid selle vana määruse
Töökiht, meeter ja materjalinõuded Read More »
Püüaks siin kokku võtta pika jutu rohelise linna ehitamisest. Raamat areneb, kuid sisaldab VÄGA huvitavaid mõtteid. Otso, autor, on Helsingi linnavolinik (roheline), aga ka IT-ettevõtja. Püüan ka tema raamatupeatükkidest enda meelest huvitamat noppida nii nagu peatükid ilmuvad. Asum ehk linn on algselt rajatud ainult jalakäijakeskselt. Linn kasvab koos transpordivahenditega. Rööbastransport on küll võimsam, kuid kallis.
Otso Kivekäs – roheline linn Read More »