Otso Kivekäs – roheline linn

Püüaks siin kokku võtta pika jutu rohelise linna ehitamisest. Raamat areneb, kuid sisaldab VÄGA huvitavaid mõtteid. Otso, autor, on Helsingi linnavolinik (roheline), aga ka IT-ettevõtja. Püüan ka tema raamatupeatükkidest enda meelest huvitamat noppida nii nagu peatükid ilmuvad. Asum ehk linn on algselt rajatud ainult jalakäijakeskselt. Linn kasvab koos transpordivahenditega. Rööbastransport on küll võimsam, kuid kallis. […]

Otso Kivekäs – roheline linn Loe edasi »

Rattarada magistraaltänaval

Magistraaltänavad, ohutus ja Kristjan Järvan Normatiivid Me mõistame, et seadusi on erinevaid, mõned neist ka ajale jalgu jäänud. Kuid me ei kutsu üles neid seadusi eirama vaid teeme oma esindajatele selgeks, et vananenud seadusetähed tuleb uuendada, mittevajalik kustutada ja kui tõesti midagi uut reguleerida vaja, siis tuleb seda teha. Sama lugu on ka mitmete ministrite

Rattarada magistraaltänaval Loe edasi »

Künnis

Künnis on liikluse rahustamise meede.  Seda ei kasutata kiirustel üle 50 km/h. Oleme harjunud künnistega, mille kõrgus katte tavapinnast on 10 cm, kuid see pole ainus variant. Soovitatakse, et kui tegemist on bussiliiklusega tänavaga, piirduda 6 cm kõrgusega. Ja samuti soovitatakse, et künnise kõrge osa pikkus teel/tänaval, kus on raskeliiklus, võiks olla 6 meetrit ehk

Künnis Loe edasi »

Täiskasvanute koolitus

Täiskasvanute koolituse seadus muutub – küsime, kas see ka meid mõjutab? Kellel on vajalik täiskasvanute koolitaja kutse ja mis seos on sellel kutsel teiste koolitajatega. Annaliisa Toom Haridusministeeriumist selgitas veidi tausta. Täiskasvanute koolitaja kutse (andragoog) on vajalik siis, kui koolituse eest maksab riik (töötukassa, europrojektid jne). See ei laiene ei kõrgkooli tasemeõppele ega ka täiendõppele

Täiskasvanute koolitus Loe edasi »

KAP ja kandevõimenumbrid

Programm KAP on koostatud NL juhise BCH 46-83 baasil (Maanteeameti juhendid MA 2001-52 ja MA 2017-003 ei muutnud aluseid, 2001 kitsendas sisuliselt juhise meie kliimatsooniga, hiljem on korrigeeritud mõnede materjalide elastsusmooduleid ja täpsustatud varutegureid ning muudetud siirdetegureid koormusarvutuse alusena). Kuskil Vene juhendites ei ole esitatud väidet, et arvutustulemus oleks ehitusprotsessis otseselt kontrollitav mingi mõõteseadmega. On

KAP ja kandevõimenumbrid Loe edasi »

Siirdekiil

Siirdekiilu kasutatakse külmumissügavuse ulatuses külmakerkelisest pinnasest võimalikult tuleneva külmakerke tasandamiseks, seega, külmumissügavuses oleva aluspinnase (ehk selle külmakerkelisuse kategooria) muutumisel. Enamlevinud siirdekiilu kasutuse vajadus seondub truupide ehituse ja kapitaalremondiga (asendamisega). Projekteerimisnormides on toodud siirdekiilu kalle – täna kehtivas Kliimaministeeriumi määruses nr 71, tabelis 34 toodud sõltuvalt projektkiirusest, 1:7 kuni 1:30. Ja ka MKM määruses 101 (kuigi

Siirdekiil Loe edasi »

RB ja 15 miljardit

ERR uudis, mida ei kajasta veel ei Kliimaministeerium ega RBE. Uudis+ pikem intervjuu Keit Kasemetsaga. Mis maksab RB? 2017: 5,7 miljardit (Delfi debattides viitas saadikukandidaat Kaljurand RB maksumusest just sellele numbrile kuigi uuemat infot juba liigub, kas tegemist on poliitiku soovmõtlemisega või pole kursis uuemaga?), 2022: 13,9 miljardit, 2023 juulis: 25 miljardit. Eesti osa sellest

RB ja 15 miljardit Loe edasi »

Kergseadmete kasutus kandevõime mõõtmisel

Kandevõime mõõteseadmetest. Seadmed  võib jagada staatiliseks ja dünaamiliseks. Staatilise tüüpne näide on plaatkoormuskatse. Protsessi lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on Soomes kasutusele võetud ka vana veoauto raamile monteeritud plaatkoormuse katseseade, selle kasutamine eeldab koormamist vähemalt 5-tonnise koormusega ja hüdraulikasüsteemi, soovitav on nelivedu ja ideaalolukorras ka reguleeritava rõhuga rehvid. Kõne alla võib tulla Unimog-seeria sõiduk, näiteks väiksemast otsast Unimog

Kergseadmete kasutus kandevõime mõõtmisel Loe edasi »

Kliimaseadus?

Loen uudiseid – kliimaseaduse ideedest. Wiki järgi: Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim. Tekib õigustatud küsimus, kas kliima loeb seadust ja järgib seda? Ilmselt ei.  Me nagu tahaks mingite tegevustega kliimat muuta või siis muutusi mõjutada? Kui suures osas me seda üldse suudame? Sest saaste ja tegelikult ka ükski kliima näitaja riigipiire ei tunne.

Kliimaseadus? Loe edasi »

Auto ja kergliikleja vastandamisest

Meedias leiab laialdast kajastamist konflikt linnavalitsuses. Viimastel aastatel on valdavalt sõnades, viimastel kuudel ka tegudes, asutud ahistama muuhulgas magistraaltänavate autoliiklust, abilinnapea Järvan on võtnud selge seisukoha et kuskil on üle pingutatud. See omakorda on ärgitanud nii linnapea Ossinovski kui abilinnapea Lippuse, aga ka eksabilinnapea Valguse vastusõjakäigule. Mulle tundub, et sõdida poleks vaja, kui põhimõtetes kokku

Auto ja kergliikleja vastandamisest Loe edasi »

Scroll to Top