Servituut ja tee seisundi hindamine “enne ja pärast”
Maatükk võib olla avalike teede ääres ehk piirduda avaliku teega – sel juhul võib suhteliselt lihtne olla sellele maatükile juurdepääsu korraldamine. Kui aga otsene juurdepääs avalikule teele puudub? Sellised ilma juurdepääsuta maaüksused võivad tekkida reeglina sellest, et maade erastamisel, tagastamisel ja teistel maakorraldustoimingutel (näiteks, maaüksuste jagamisel) ei ole järgitud maakorraldusseaduse nõudeid. Jah, esineb ka juhtumeid, […]
Kandevõime ja tasasus kui kvaliteedi ja seisundinõuded
Kõigile avalikele teedele (ja väljakutele) kehtivad nõuded määrustest – MTM M101 Kvaliteedinõuded (viimane muudatus 2024) mis reguleerib muuhulgas nii tihenduse kui tasasusega seonduvat – mitte küll piisavalt või hästi, aga vähemalt on midagigi, kehtib see dokument avalike teede ehitusprotsessis ja objekti vastuvõtmise hetkeni. MTM M92 (viimane muudatus 2018) Seisundinõuded kehtib avalikele teedele kohe kui need […]
Kõrvaltänavad ja parkimine
Täna kirjutatakse detailplaneeringutesse sisse, et parkimine lahendada oma krundil ning Linnatänavate standard näeb ette reeglina kolme auto parkimise võimaluse eramukrundil. Sõltumatult omandipiiridest, võib teekaitsevöönd tänavatel ulatuda 10 meetrini sõiduraja servast ning maakasutuse muutused sellel alal tuleb kooskõlastada linnaga. Probleemid on reeglina seotud varem ehitatuga ja/või praktikaga, mis ei ole fikseeritud konkreetse maaüksuse detailplaneeringus. Varasematel elamistel […]
Alused ja materjalid
Teekonstruktsioon koosneb katendist ja muldkehast. Katend omakorda kattest ja alusest. Alus ise on ülakiht ehk kandevkiht, mis võib olla nii killustik (kvaliteetsem) kui stabi. Ja alakiht ehk jagav kiht, mis tuleks teha võimalikult kohalikust materjalist. Soome reglement eeldab et kummaski kihis ei tohiks peenosiseid olla üle 7%. Ja kandevkihilt sooviks reeglina saada 160 MPa (plaatkoormuskatsega), […]
Sillutisart
Sillutiskattest ja veidi laiemalt tänavakatenditest Kirjutama ja lahendusi otsima on ajendanud viimase viie aasta juhtumised, millest osa tuleks liigitada kobarkäkkide kategooriasse. Erilise hoo said käkiküpsetajad sisse Vabariigi 100-aastapäeva tähistamisega, kui püüti uuendada asulate keskväljakuid ja peatänavaid ning samal ajal tõstis pead rohemõtlemine mida seostatakse ka asfaldivihkamisega. Pikaajalised sillutiskatte kogemused seonduvad keskaegsete linnatänavatega, kus on kasutatud […]
Eratee ja avalik kasutus
Erateed avalikus teedevõrgus Esmalt tuleks küsida, kuidas on juhtunud nii, et avaliku funktsiooniga tee on erakätes. Põhimõtteliselt saab eristada viit põhilist olukorda: Tee on kogu aeg olnud avaliku funktsiooniga, erakätesse on sattunud tagastamise või erastamise protsessis. Vanadel kaartidel erateena märgitutel on olnud servituudid (isegi ka kirjutamata reeglid), mis võimaldasid teed kasutada mõistliku koormusega. Tollased koormused […]
Probleemid tee-ehituses – mustad augud katendis ja eelarves
Katendeid projekteerime üle 40 aastat vana metoodika alusel (BCH 46-83), mida ei ole võimalik kohandada tänastele koormustele. Projekteerimisnorm on uuendatud (2023), ka Tallinn kasutab juba Soome juhise (2018) baasil koostatud kataloogi. Kartuses et ehitajad hoiavad kokku bituumeni kui kõige kallima komponendi osas, on nõuded asfaldi bituumenisisaldusele sätestatud kõrged ja tulemuseks on asfaldi madal deformatsioonikindlus. Kahtlemata […]
Hetkeseis 60-tonni teemas
Ülekoormus – kaalupunktide info näitas ca 30% ülekaalulisi autoronge. Teljekoormus kuni 25 tonni ja viieteljeline kallur kuni 85 tonni. Selle tagajärjel peame täna teed dimensioneerima pea kahekordsele koormusele – see ei ole kandevõime mõiste vaid korduvkoormuste arv ehk ka katendi tööiga. Olulised on nii üksiku telje ülekoormus kui täismass mille avalduv mõju on valdavalt ressursi […]
Võimalike lõputööde teemadest (M 2025)
Pikad sõidukid ja geomeetria. Erinevad kategooriad – 16,5 ja 18,75 mis täna lubatud; kuni 20,75 palgiveokid, kuni 25.25 EMS ja kuni 34,5 EMS2 – nende pöördekoridorid nii rataste kui kere kontekstis, pimenurga analüüs ja erinevad ristmikud ning liiklussõlmed – kuidas erinevat tüüpi sõidukid nendes hakkama saavad. Esialgu on arvata, et ka praegused 16.5 ei mahu […]
Sillutiskatend
Sillutiskatendid vajaksid juhendit. Täna reguleerivad valdkonda kivide/plaatide eurostandardid ja MKM/MTM määrus 101. Ajalooliselt äraproovitud lahendused on enamvähem kajastatud nii määruses kui ka Tallinna juhendis (RT 2019) – see on suhtkoht adekvaatne veel tänagi, kuid ainult munakivisillutise ja klompkivi (kandilise leivapätsi laadne looduskivi) kohta, kui konstruktsioon on rajatud võlvina (mis toetub äärekividele) ja kivid valitud ning […]