Täiskasvanute koolituse seadus muutub – küsime, kas see ka meid mõjutab? Kellel on vajalik täiskasvanute koolitaja kutse ja mis seos on sellel kutsel teiste koolitajatega. Annaliisa Toom Haridusministeeriumist selgitas veidi tausta. Täiskasvanute koolitaja kutse (andragoog) on vajalik siis, kui koolituse eest maksab riik (töötukassa, europrojektid jne). See ei laiene ei kõrgkooli tasemeõppele ega ka täiendõppele […]
Täiskasvanute koolitus Loe edasi »
Programm KAP on koostatud NL juhise BCH 46-83 baasil (Maanteeameti juhendid MA 2001-52 ja MA 2017-003 ei muutnud aluseid, 2001 kitsendas sisuliselt juhise meie kliimatsooniga, hiljem on korrigeeritud mõnede materjalide elastsusmooduleid ja täpsustatud varutegureid ning muudetud siirdetegureid koormusarvutuse alusena). Kuskil Vene juhendites ei ole esitatud väidet, et arvutustulemus oleks ehitusprotsessis otseselt kontrollitav mingi mõõteseadmega. On
KAP ja kandevõimenumbrid Loe edasi »
Siirdekiilu kasutatakse külmumissügavuse ulatuses külmakerkelisest pinnasest võimalikult tuleneva külmakerke tasandamiseks, seega, külmumissügavuses oleva aluspinnase (ehk selle külmakerkelisuse kategooria) muutumisel. Enamlevinud siirdekiilu kasutuse vajadus seondub truupide ehituse ja kapitaalremondiga (asendamisega). Projekteerimisnormides on toodud siirdekiilu kalle – täna kehtivas Kliimaministeeriumi määruses nr 71, tabelis 34 toodud sõltuvalt projektkiirusest, 1:7 kuni 1:30. Ja ka MKM määruses 101 (kuigi
ERR uudis, mida ei kajasta veel ei Kliimaministeerium ega RBE. Uudis+ pikem intervjuu Keit Kasemetsaga. Mis maksab RB? 2017: 5,7 miljardit (Delfi debattides viitas saadikukandidaat Kaljurand RB maksumusest just sellele numbrile kuigi uuemat infot juba liigub, kas tegemist on poliitiku soovmõtlemisega või pole kursis uuemaga?), 2022: 13,9 miljardit, 2023 juulis: 25 miljardit. Eesti osa sellest
RB ja 15 miljardit Loe edasi »
Kandevõime mõõteseadmetest. Seadmed võib jagada staatiliseks ja dünaamiliseks. Staatilise tüüpne näide on plaatkoormuskatse. Protsessi lihtsustamiseks ja kiirendamiseks on Soomes kasutusele võetud ka vana veoauto raamile monteeritud plaatkoormuse katseseade, selle kasutamine eeldab koormamist vähemalt 5-tonnise koormusega ja hüdraulikasüsteemi, soovitav on nelivedu ja ideaalolukorras ka reguleeritava rõhuga rehvid. Kõne alla võib tulla Unimog-seeria sõiduk, näiteks väiksemast otsast Unimog
Kergseadmete kasutus kandevõime mõõtmisel Loe edasi »
Loen uudiseid – kliimaseaduse ideedest. Wiki järgi: Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim. Tekib õigustatud küsimus, kas kliima loeb seadust ja järgib seda? Ilmselt ei. Me nagu tahaks mingite tegevustega kliimat muuta või siis muutusi mõjutada? Kui suures osas me seda üldse suudame? Sest saaste ja tegelikult ka ükski kliima näitaja riigipiire ei tunne.
Meedias leiab laialdast kajastamist konflikt linnavalitsuses. Viimastel aastatel on valdavalt sõnades, viimastel kuudel ka tegudes, asutud ahistama muuhulgas magistraaltänavate autoliiklust, abilinnapea Järvan on võtnud selge seisukoha et kuskil on üle pingutatud. See omakorda on ärgitanud nii linnapea Ossinovski kui abilinnapea Lippuse, aga ka eksabilinnapea Valguse vastusõjakäigule. Mulle tundub, et sõdida poleks vaja, kui põhimõtetes kokku
Auto ja kergliikleja vastandamisest Loe edasi »
RB on koostanud juhise (Raudtee Tehniline Kirjeldus), kus määratakse täpsemalt, milliseid materjale tuleb kasutada ja kuidas tagada tööde kvaliteet. Juhise koostamisel on juhindutud raudteestandardist UIC 719R ja selle uuemast versioonist 70719. Kuna hanked põhitrassi teemas käivad, siis peab keegi pakkuja kahtlased asjad ära küsima sest kui küsitud ei ole ja leping alla kirjutatud, siis on
RB muldkeha ehitamise kvaliteedikontroll (Siim Paulus MSc) Loe edasi »
Milleks on oluline seletuskiri? See peaks SELETAMA lahti, miks üks või teine otsus tehtud on, konstruktsioon valitud ja nõuded esitatud. Kui projektis tehtud lahendus tugineb tellija soovile, siis peab see nii seletuskirja ka kirja saama. Ka siis, kui sel soovil ei ole mingit normatiivtehnilist alust. Viide on vajalik, et keegi pärast projekteerijat vales otsuses süüdistama
Mõtteid seletuskirjadest Loe edasi »
Eesti peab end digiriigiks. Juriidilised isikud on kirjas äriregistris. Ehitisregistri kallal on piisavalt näritud, võtaks seekord ette majandustegevuse registri MTR, registrit peab riik ise. Ehitusseadustiku järgi on muuhulgas reguleeritud pädevuskohustusega teedevaldkonna kutsed. Pädevust kontrollib ja kutseid väljastab praegu Taristuehituse liit ning tulemused on leitavad Kutseregistrist, ka see register on riigi ülalpeetav. Registriga suurt muud muret