LISA: üllatus-üllatus, minister Aas on sõna pidanud ja allpool kirjeldatud määrus oma muudatustega jõustus 02.07.2021. Nüüd jääb oodata kohtu otsuseid sest alltoodud teemadest kõik ei ole siiski lahendatud. Küll aga peaks praegu olema võimalik jälle kutseid välja anda. Järgnevad küsimused tulevad tõenäoliselt juba standardi või kutse andmise korra sisu suhtes – uut redaktsiooni asutakse ette […]

Pikalt arutatud teema – naastrehvi negatiivseid mõjusid on palju analüüsitud ja puutumata pole jäänud ka positiivne aspekt – liiklusohutuses. Lähtudes põhimõttest “saastaja maksab” on mõistlik naastukasutajatelt sisse nõuda kahju, mida nad oma tegevusega teevad, konkreetselt mõeldes siin eelkõige teekatendi kiirendatud kulumist. Võiks ju mõelda ka tervisekahjudele, kuid insenerina on tehniliselt lihtsam hinnata mõju teekattele. Küsimus,

Meie rahvusvahelistel põhimaanteedel liiguvad lisaks oma juhtidele kes ööseks koju jõuavad, ka paljud transiitreiside veokid.  Kaugesõidujuhtidel on sõiduajareeglid mistõttu tuleb teatud aja tagant etteantud tundide arv välja puhata. Sõidukitel on küll suured paagid mis võimaldavad tankimata läbida 500 ja enam kilomeetrit. Juht vajab aegajalt siiski jalasirutuse ja vee väljalaskmise kohti ka lisaks kohustuslikele ööbimistele. Seega

Alustame nõuetest. Määrused. Teeprojektile esitatavate nõuete määrus üsna uus. Käsitleme erinevaid huvipakkuvaid artikleid: teiste riikide normide kasutamine – §15 (2) sõnastuses, mis viitab võimalusele neid nõudeid kasutada vaid osaliselt koos põhjendustega §20 – muldkeha (nõuded pinnasele, nõlvusele ja tihendustegurile) ja dreenkiht (nõuded paksusele, materjalile ja tihendustegurile) §15 (8) – liiklussagedus, koormussagedus, vajalik E, viide tugevusarvutusele

Kui partei peasekretär Gorbatšov Eestit külastas esitas vana kommunist Allik küsimuse “A hvatit li poroha?” Nüüd küsitakse, et kui korraga tuleb ehitada nii Rail Baltica objekte kui kiirel sammul 2+2 teelõike, kas teedeehituse sektor suudab seda teha. Jagaks vastuse mitmeks alateemaks. tehnika – see on määratud üheselt rahaga. Kui tehnikat ei piisa, tuleb hankida uut

2020 novembris kinnitati MTM määruse 101 muudatused – sellega võeti maha kohustus filtratsiooni mõõta EVS 901-20 alusel, samuti lubati kaevise taastäites kasutada kohalikku pinnast/materjali ilma seejuures filtratsiooni nõudmata. MTM määrus 74 sisaldab kohustuse nii dreenkihi materjalil kui kaevise taastäite materjalidel määrata filtratsioon 901-20 alusel. See ei tähenda samal ajal, et nendest määratud numbritest midagi sõltuks

Bussipeatuste kavandamiseks on olemas tüüplahendused. Neid oleks vaja veidi täiendada – sõltuvalt võimalustest ja vajadustest. Kui tegemist on väiksema kasutusega ja lühiajalise peatusega, piisaks teeäärsest muldkeha laiendusest peatusetasku järel (maanteel võiks sel olla teepeenraga sama kate ehk purustatud kruus), tasku pikkuseks võiks pakkuda 10 meetrit mis on piisav kahe sõiduauto mahutamiseks (selline peaks asulavälistel teedel

Nähtavuskolmnurgad on määratletud nii maanteenormis (MTM, määrus 106) kui standardis Linnatänavad (EVS 843). Teema on oluline planeeringute faasis, kus on veel võimalik ilma kellegi õigusi riivamata vastavad piirangud sätestada. Ning kahtlejatele juurde ka, et tegemist ei ole euronõuetega. Neid teemasid kõrgemal tasemel pole seni reguleeritud, iga riigi oma asi, kui kallilt ta oma kodanikke hindab.

Kruusatee kulumiskihi materjali nõuded on täna toodud MTM määruses 101 (kvaliteedinõuded) lisas 10. Süveneme hetkel vaid peenema poole nõuetesse. Kruuskatte ja tugipeenra materjalis peaks olema peenosiseid (alla 0,063 mm) 8…15%. Määruse §5 järgi tuleb materjal valida eeltoodud tabeli veerust 5 (0/16) või 6 (0/31,5). Samale nõudele viidatakse ka §15, lisades: kruuskatte täitematerjal peab sisaldama materjali,

Proctor või vibrotihendamine Materjalide ja pinnaste tihendamisel laboris oleme harjunud Proctor-katsega. Ralph Roscoe Proctor (1894-1962) tõestas 1933 , et pinnase konstantsel (kontrollitud) tihendamisel sõltub pinnase kuivtihedus pinnase veesisaldusest. Kontrollitud tihendamise all mõeldakse standardvormis pinnase tihendamist fikseeritud haamrilöökidega (haamri kuju, materjal, kaal ja löökide arv). Testi kasutatakse muuhulgas optimaalse veesisalduse määramiseks, selleks tehakse mitu katset, peale