Bussipeatused ja ootavad autod

Bussipeatuste kavandamiseks on olemas tüüplahendused. Neid oleks vaja veidi täiendada – sõltuvalt võimalustest ja vajadustest. Kui tegemist on väiksema kasutusega ja lühiajalise peatusega, piisaks teeäärsest muldkeha laiendusest peatusetasku järel (maanteel võiks sel olla teepeenraga sama kate ehk purustatud kruus), tasku pikkuseks võiks pakkuda 10 meetrit mis on piisav kahe sõiduauto mahutamiseks (selline peaks asulavälistel teedel […]

Bussipeatused ja ootavad autod Loe edasi »

Nähtavuskolmnurkadest

Nähtavuskolmnurgad on määratletud nii maanteenormis (MTM, määrus 106) kui standardis Linnatänavad (EVS 843). Teema on oluline planeeringute faasis, kus on veel võimalik ilma kellegi õigusi riivamata vastavad piirangud sätestada. Ning kahtlejatele juurde ka, et tegemist ei ole euronõuetega. Neid teemasid kõrgemal tasemel pole seni reguleeritud, iga riigi oma asi, kui kallilt ta oma kodanikke hindab.

Nähtavuskolmnurkadest Loe edasi »

Kruusatee kulumiskiht

Kruusatee kulumiskihi materjali nõuded on täna toodud MTM määruses 101 (kvaliteedinõuded) lisas 10. Süveneme hetkel vaid peenema poole nõuetesse. Kruuskatte ja tugipeenra materjalis peaks olema peenosiseid (alla 0,063 mm) 8…15%. Määruse §5 järgi tuleb materjal valida eeltoodud tabeli veerust 5 (0/16) või 6 (0/31,5). Samale nõudele viidatakse ka §15, lisades: kruuskatte täitematerjal peab sisaldama materjali,

Kruusatee kulumiskiht Loe edasi »

Tihendamise kvaliteedikontrollist – Proctor või vibrotihendamine

Proctor või vibrotihendamine Materjalide ja pinnaste tihendamisel laboris oleme harjunud Proctor-katsega. Ralph Roscoe Proctor (1894-1962) tõestas 1933 , et pinnase konstantsel (kontrollitud) tihendamisel sõltub pinnase kuivtihedus pinnase veesisaldusest. Kontrollitud tihendamise all mõeldakse standardvormis pinnase tihendamist fikseeritud haamrilöökidega (haamri kuju, materjal, kaal ja löökide arv). Testi kasutatakse muuhulgas optimaalse veesisalduse määramiseks, selleks tehakse mitu katset, peale

Tihendamise kvaliteedikontrollist – Proctor või vibrotihendamine Loe edasi »

Kandevõimed ja nende mõõtmised – laiemalt, uuringud tee projekteerimisel

Varasemas kirjatükis olen rääkinud kompetentsist. Seekord siis kandevõimest, kuid ajendiks on ühe kohaliku omavalitsuse pakkumiskutse, kus soovitakse kandevõime mõõtmist selleks, et üks konkreetne tee/tänav rekonstrueerida. Kandevõime mõõtmise tulemusena soovitakse teada iga maa (tee) all paikneva kihi kohta arvutusparameetreid tee projekteerimiseks (katendiarvutuse koostamiseks). Tee projekteerimise (sealhulgas ka rekonstrueerimise) aluseks on tõepoolest uuringud. Ning need uuringud võiks

Kandevõimed ja nende mõõtmised – laiemalt, uuringud tee projekteerimisel Loe edasi »

Määrus 101 – kvaliteedinõuded ja filtratsioon

23.11.2020 hakkas kehtima MKM määruse 101 uus redaktsioon. Põhiliseks muudatuseks on loobumine EVS 901-20 järgse filtratsioonikatse läbiviimisest. Mida siis projekteerija peaks sätestama? Filtratsiooni nõue asendatakse külmakindluse nõudega, tuginedes Soome katendite projekteerimisjuhendile (eestikeelne toortõlge – vt: Transpordiamet veebileht – juhendid). Senise dreenkihi ehk vahetult aluse all paikneva lisakihi puhul – peenosised (alla 0,063 mm) max 7%

Määrus 101 – kvaliteedinõuded ja filtratsioon Loe edasi »

Ehitusinseneri kutse – piirid või piiritus (põhitekst)

Koolitus Addenda korraldusel 31.03.2021 tuginedes eelteatele – Ehitaja/Ehitusuudiste artikkel detsember 2020, mis kirjeldab lühidalt asja sisu. Ning siin lehel ka leitav. Veidi täiendatud 17.05.2021 Riigikohtu otsuste valguses ja veidi veel. Ning uuel ringil, veidi korrigeeritud-täiendatud kavaga. Veel täiendatud aprillis 2022 ja septembris 2022 (natuke veel juulis 2023). Järgnev lugu on koostatud teedeinseneri vaatevinklist, kitsamas fookuses

Ehitusinseneri kutse – piirid või piiritus (põhitekst) Loe edasi »

Ehitusinseneri kutse – piirid või piiritus? (lühiversioon)

Artikkel on kirjutatud Ehitaja/Ehitusuudised väljaandele Ehitusinseneride kutsekvalifikatsiooni süsteemi idee võib hea olla, kuid teostus lonkab, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli teetehnika lektor ja volitatud teedeinsener (tase 8) Ain Kendra. aastal asendati Ehitusseadustiku vastuvõtmisega senine Teeseadus. Kuni aastani 2014 andis Maanteeamet välja teehoiutööde tegevuslubasid, edasi mindi üle kutsekvalifikatsiooni süsteemile, mis peaks kogu Euroopa Liidus olema ühetaoline. Võtame mured

Ehitusinseneri kutse – piirid või piiritus? (lühiversioon) Loe edasi »

ENG – why this forum and for whom

To establish and keep contacts between engineers around the world, who are dealing with pavement issues. Main target – joint platform to exchange experiences on use of LWD (lightweight deflectometer) technology, in particular, on Danish school. If someone knows more, let colleagues know. On quality control, on pavement diagnostics etc. Maybe some statistics also. Expecting

ENG – why this forum and for whom Loe edasi »

Scroll to Top