Valglinnastumine, planeerimisprotsess ja rohelised eesmärgid Ain Kendra, Roland Mäe, Ott Ojaperv, Sulev Sannik Kirjutaja ja kaasamõtlejad on erineva taustaga – Kendra on teedeinsener, kes on varem tegelenud laiemalt maaküsimuste ja planeeringutega ja õpetab insenere, Mäe on rattaentusiastist teedeinsener kes on istunud ametnikutoolil, projekteerib teid/tänavaid ja on uurinud valglinnastumise protsessi, põhjuseid ja tagajärgi doktoritöös (mis täna […]

KKEJ kommentaarid – Ain Kendra Erinevad segud – fraktsioneeritud killustik (d/D), ridakillustik (Ø/x), sidumata segu (0/x) Fraktsioneeritud killustik kiilutakse, selle kiilumiseks kasutatakse mitte ainult peenemat killustikusegu – Vene norm PNST 390-2021 näeb ette ainult 31,5-63 kasutuse mida kiilutakse lisaks peenemale killusegule – ka freespuru, asfaldi või liiva-tsemendiseguga. Teised fraktsioneeritud killustikud ei ole lubatud. Selle normi

Teedeehituses kasutatakse erinevaid materjale, kallimad ja tugevamad ülakihtides ning järjest allpool odavamad ja nõrgemad kohalikud materjalid. Looduslike materjalidena on levinud purdsetted – liivad ja kruusad. Kui materjal leidub vahetult objektil, sama maaeralduse piires, on tegemist pinnasega mida on samuti võimalik teisaldada, näiteks süvendist muldesse. Kui aga materjal tarnitakse eemalt, karjäärist, on tegemist ehitustootega vastavalt ”toote

Paldiski maantee betoontee katselõik valmis 2016, 540 meetril on kaks erinevat konstruktsiooni, 25 cm betoonplaadiga ning 20 cm betooni 5 cm asfaldist kulumiskihiga. Lisaks on vaatluses ka sama koormusega, piirnev asfaltkattega teelõik. Tallinna linna Kommunaal- ja Keskkonnaameti tellimusel uuris T-Konsult OÜ katendi seisu, põhitähelepanu roobaste moodustumise kiirusel. Lisaks betoontee objektiga katab pikaajaline seire ka teisi