Juriidiline müts silmini peas
Konkreetne klient, kuid ma ei maini siin nimesid ega ka valda. Eurorahadega on vahetatud vee ja kanali torustikud ning tööde järel peaks ka katendid taastama. Valla vee-ettevõte kui suure töö tellija kinnitab, et teed on nüüd paremad kui enne. Ehitaja – peatöövõtjana tuntud suurettevõte (kuigi, sisulised tööd tegid väiksemad firmad), omanikujärelevalve samuti tuntud ja spetsialiseerunud […]
Tee projekteerimisnorm ja tänane reglement
Uue normiga seonduv Uue projekteerimisnormi teksti jõustamisega seonduvad otsesed muutused ning lahendada tuleks vastuolud, mis esinevad tänastes regulatsioonides eriti juhul, kuni juhendeid ringi ei ole tehtud. Normiteksti järgi peaks pinnaste ja materjalide liigitus järgima EVS-EN ja EVS-EN ISO standardiseeriaid. KAP alused on GOST-i liigituses ja kuigi 2014 püüdsime leida üleminekuskeemi, siis see ei ole täielik. […]
Autorehvide edasine saatus
https://vikerraadio.err.ee/1609000271/sven-sillamae-rehviplokkide-kasutamine-tee-ehituses-tekitab-pohjendamata-eelarvamusi Sven Sillamäe seletab loogiliselt ühe poole teemast – et kuidas vanarehve kasutada. Mingit keskkonnatraagikat siin pole, testid kõik tehtud. Mu küsimus on hoopis selles, et KAS on mõistlikum rehvid pürolüüsiga töödelda – saades tulemuseks vedelkütuse ja söe mis samuti kütuseks liigitub. Rekkarehvides on palju metalli, töötlemisel see muidugi läheb uuesti metalliks. Kuid muus mõttes […]
PR ehk “park & ride”
See ei ole Public Relation või Pööbli Rahustamine, vaid pigem Park&Ride teema arendus. Asukoht ei pea olema vahetult linnas, see võib paikneda ka linnalähialas arenduspiirkonna juures – Tallinna puhul sobiks näiteks ka Jüri sõlme lähiala või ka Kanama sõlme kõrval, kuid sealt peab olema hea ühendus kõigi suundadega. Sõlm ise peab võimaldama linnaliini jaoks tagasipöörde […]
Kiirtee
Liiklusseaduses on kiirtee määratletud: asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega; Lisaks on LS-s määratletud, et: Kiirteel ei tohi: 1) liigelda jalakäija, loomaga, […]
Automaks
Automaksu kolm alaliiki, mis võivad rakenduda ka kombineeritud viisil. 1) registrimaks mida maksad auto registrisse kandmisel, 2) aastamaks (ehk indulgents), mida maksad auto misiganes tehnilise näitaja alusel kuid sõltumata tegelikust läbisõidust, 3) teekasutustasu, mida maksad sõltuvalt sõidetud kilomeetrite arvust. Kõigi nende kolme erineva sisu puhul on rakendamine võimalik siduda auto mistahes tehnilise näitajaga (CO2 või […]
Kandevõime üldehituses (MaaRYL ja InfraRYL)
Esmalt terminoloogiline klaarimine. Kandevõime all teedeehituses mõistetakse konstruktsiooni (ehk selle valmisehitatud osa) elastsusmoodulit (mõnede käsitluste järgi ka deformatsioonimoodulit). Üldehituses ja ka standardis EVS-EN 1997-1 (geotehniline projekteerimine) on kandevõime defineeritud kui konstruktsiooni võime ilma purunemata (purunemiseelne omadus) taluda koormust. Teedeehitajad arvestavad korduvkoormustega ning seetõttu hindavad materjali omadusi mitte ühekordse purustamise (maksimaalselt võimaliku ühekordse koormuse) vaid tööolukorras […]
Tallinna tüüpkatendi (kataloogikatend ehk katendikataloog) rakendamine ehk uuendamine
Tallinna kataloog on koostatud 2015 ning teine versioon 2018, kinnitatud 2019 ja leitav Riigi Teatajast. Aega on mööda läinud ning praegu oleks aeg seda täiendada. Linn on küll kataloogist teinud projekteerimise ja ehitamise nõuded, kuid teede osa on jäänud sisuliselt vana, kuigi ülejäänud raamistik on muutunud – 2023 jõustunud TPN (M71) sisu ei ole arvestatud […]
KRUUS
KAP näeb kruusa elastsusmooduliks 150 MPa. Kuid millistele nõuetele peab vastama materjal, mida me kruusaks nimetame? Käsitleme teemat kahes võtmes – nii KAPi kontekstis kui paralleelselt ka Soome reglemendi, Odemarki valemiga arvutatud katendite kontekstis. KAP tugineb NL aegsele normile BCH 46-83 ja materjalide määratlused tulenevad GOSTist. 2014 sai TTÜ sildi alt Maanteeametile koostatud uurimistöö, mis […]
Nõudeid erateedele
Ehitusseadustik reguleerib alates 2015 ka teedega seonduvat. Üldiselt leitakse, et EhS piirdub avalike teedega, ka ametnikud teavad seda – Peatükk 11 Tee §91 Kohaldamisala (1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Samas on seaduses veidi varem ka teine punkt, mida oskab ka kohtunik lugeda – Peatükk 2 Põhimõtted ja põhinõuded. […]