Minister kinnitas  uued projekteerimisnormid. Neid on aastaid ette valmistatud, senine norm kehtestati 2015 kui ehitusseadustik tühistas teeseaduse. Seletuskirjas on lahti seletatud, et uus norm on pinnapealsem jättes palju detaile juhenditega lahendamiseks ehk suunamiseks. Norm kehtiks vaid asulavälistele teedele (maanteedele – siis nii riigi kui vallateed). Senises normis (MKM m106) oli/on palju aegunut et mitte öelda, […]

Kui maanteedel teema veel eriti probleemseks pole kerkinud, siis linnades küll. Pahatihti jätavad projekteerijad kontrollimata pöördekoridorid. Kui ristmikul on stoppjoon, siis joone taga peatunud sõidukist peab olema võimalik nii vasak- kui parempöörde lõpetamiseks mööduda. Küllalt juhtumeid, kus see ei ole võimalik isegi sõiduautode vahel – ekstreemse võrdlusena siiski stoppjoone taga – linna- või kaugliinibuss ja

Erateedel esineb tihti küsimus, kas konkreetne tee vastab nõuetele ja milline on antud tee jaoks lubatav koormus. Projekteerimisnormid sätestavad nõuded sellele, missugune peaks olema projekteeritav tee. Kuid juba ehitatud teedele on nõuded vaid defektidele ja hooldusele. Leitavad määrusest “tee seisundinõuded”. Paraku on sellest vähe abi, kui küsimus on lubatud koormuses või vastavuses nõuetele. Ning kunagi

Eestis kehtib standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Standard sätestab muuhulgas parkimiskoha vähima lubatud suuruse. Enne seda standardit oli 843:2003 mis omakorda koostati ehitusnormi EPN 17 baasil. See aga tuli üsna üheselt Nõuka-aegsest normist. 2003 standardis, sõiduauto normaalne parkimiskoht 2,5 lai 5,0 pikk. Kaubanduskeskustes soovitatav laius 2,6. NB! see oli soovitus, mitte kohustus. Koht võib olla lühem,

Tõenäoliselt kellegi tudengi jaoks huvipakkuv teema. Elektriline sõiduk kaalub 300-500 kilo rohkem kui samaväärne sisepõletaja. Leedsi ülikooli uuringus 315 kilo (Concrete roads ‘better for the extra weight of EVs’). Siit tulenevalt, neljanda astme reegli järgi väsimusmõju kaks korda suurem kui sisepõletajal – kuid – ca 5000 korda väiksem kui ühel raskeliiklejal. Mis tähendab et see

Teema on ette võtnud nii Autoleht / Geenius; Ekspress kui ERR. Tallinn-Rapla tee nr 15 km 17-21. Nüüd siis (17.04.2024) tuli uudis, et ikka võetakse piire maha. Kuid asendatakse punaste kummipostidega. Pole veel päris klaar, kas kummipostid pannakse kogu lõigu ulatuses või vaid ristmike lähialadesse. Statistika – nii Maa-ameti teeregistri rakenduse ava-andmete pealt kui LKF

Uudisekünnise ületas artikkel mobiilioperaatoritelt. Teema kerkis sellest, et Kose-Mäo käikuandmise järel avastati leviaugud – keegi jäi magama, nt teenusepakkuja ei arvestanud et tee läeb uuele trassile koos klientidega ja nüüd püüab kohustusi riigile üle kanda. Võib mõista 5G olulisust isesõitjate ja muu ITS jaoks. Ka Euroopa poolelt on miski projekt mis toetab sellise võrgu EHITAMIST.

Kehtivas avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisnormis määrus 106/89 on kirjas, et dreenkiht tehakse erandjuhtumitel, üles loetud millal. Linnatänavate osa on reguleeritud standardis EVS 843:2016. Dreenkihis  VÕIB kasutada killustikku – kuid killustikul ei saa teha veejuhtivuse (filtratsiooni) katseid täna kehtivate meetoditega (EVS 901-20). Killustiku veejuhtivus on suurusjärgus 300…600 m/ööp või enam ja seetõttu reeglina ei ole killustikule

Tallinnal on Üldplaneering – aastast 2001. Huvitavad nopped: Tagatakse võimalused kesklinna liiklusolude parandamiseks ühistranspordi arendamisega ja maa reserveerimisega uutele magistraalteedele, nagu Põhja-ja Lõunaväil, Pelgulinna (Erika-Humala-Laki), Kalamaja ja Pääsküla möödasõiduteed. Tänavavõrgu arendamisel on lähiaastakümne prioriteetseks ülesandeks linnakeskusest tangensiaalsete möödasõiduteede rajamine. Vaieldamatuks prioriteediks on Põhjaväil, mis on ühtlasi rahvusvahelise Via Baltica projekti üks element. Linnaosadel on veidi

Vihmavee äravool ja teised riigid. Eesti sajuveekanalisatsiooni süsteemid on valdavalt välja ehitatud Nõukogude Liidu vastavate normatiivide alusel. Ilmselt on aja jooksul muutunud valingvihmade intensiivsus – see omakorda on seotud laiemalt kliimamuutustega, kuid ka üldse veeringe kiirenemisega (lageraied hajaasustuse aladel ja vett mitteimavad pinnad tiheasustusaladel). Muutunud on standardid, EVS 848:2013 täiendati oluliselt 2021 ja uuenduse käigus