M: Kergliiklusteede võrgustik Tallinna lähivaldades

Arengudokumendid mis peaks ette andma raamistiku – kuhu midagi kavas on, kuid probleemiks on ettearvatamatus, sest ehitusotsused ei pruugi järgida kõrgema tasandi planeeringuid ja arengukavad on palju mõjutatud hetkevalitsejate poliitilistest huvidest. Üldplaneeringud on (tihti) veel olukorda kirjeldavad, detailiseerimata visiooni. Näide: Kirdalu-Tagadi ristlõige mis ei näe kohta kergliiklejale ja samas on planeeringus kergliiklustee, mida TrAm spetsialistid […]

M: Kergliiklusteede võrgustik Tallinna lähivaldades Loe edasi »

M: Katendikataloog ja kataloogikatendid

Maailmas levinud lahend. Ka Eestis mõnda aega kasutusel Tallinna tüüpkatendid, mida tuleks tegelikult nimetada katendikataloogiks või kataloogikatenditeks. Seda valdavalt Soome, osaliselt ka Saksa kataloogidest lähtuvalt. Põhjus, miks on linnas mõistlik kataloogi kasutada – koormust arvestame normtelgedes, kuid linnas on üsna raske teha adekvaatset loendust projekteeritavatel teedel, suuremates linnades kasutatakse tegelikult liikluse modelleerimist ning et laias

M: Katendikataloog ja kataloogikatendid Loe edasi »

Kandevõime ehitusprotsessis

Seni projekteerime riigiteid KAPiga, selle numbrid ei ole millegagi mõõdetavad ehk kontrollitavad. MKM määruses 101 (kvaliteedinõuded) toodud Inspectori/Loadmani numbrid on kokkuleppelised   (65…230) ja ei tugine arvutustel. Konstruktsioonid aga võivad olla vägagi erinevad, määrusenumbrid vahet ei tee. Lisaks on selgunud et ka Inspector ja Loadman ei opereeri samade numbritega (kuigi Inspector on kopeeritud Loadmanist, siis ilmselt

Kandevõime ehitusprotsessis Loe edasi »

Suured sõidukid ja teehooldus (Kaur Kalmus MSc)

Korraga kolm teemat mis haakuvad kaudselt. Et kõik kel vaja, mahuksid korraga teele. Ristmikualadel (näiteks, linnas), pöörderadade arvestuses eeldada, et kui raskesõidukid (sh bussid) ei ole keelatud, peavad koridorid võimaldama kahe pöörava raskesõiduki kohtumist ristmikul. Probleem on ilmselt tõsisem kanaliseeritud foorristmikul, sest just seal on risk et rasked kohtuvad samas tsüklis, suur. Vajalikud sõidukid on

Suured sõidukid ja teehooldus (Kaur Kalmus MSc) Loe edasi »

Eurokraav

Eurokraavi mõiste on veidi eksitav. Kraav on ta küll, selleks et teekonstruktsioon ja selle all olev pinnas kuivem püsiks ja tee kestaks. Kuid seos euroga on vaid ajaline – sajandivahetuse paiku käisid meil abiks Soome teedeinsenerid ja püüti aru saada miks Eesti teed nii kehvad on. Selgus, et veetase liiga kõrge. Kraavivajadust on põhjendanud ka

Eurokraav Loe edasi »

Asfaldi nihkepinged ehk deformatsioonikindlus

Asfaldikihtide summaarne paksus aitab tõsta teekonstruktsiooni kandevõimet. Mitu probleemi on siiski teravalt üleval: mitmekihilises asfaltkattes on suurimad nihkepinged ca 10 cm sügavuses. Selles sügavuses on reeglina AC bin, mille eripära on suuremas bituumenisisalduses. Bin kasutatakse eelkõige siis, kui ülakihis on SMA, sest SMA peaks kuigivõrd vett läbi juhtima. Suurema bituumenisisaldusega kaasneb reeglina ka väiksem poorsus.

Asfaldi nihkepinged ehk deformatsioonikindlus Loe edasi »

60 tonni ja järeldused

60 tonni Eesti teedele – poolt ja vastu Lühidalt: 60 tonnised kuni 25,25 m pikad autorongid (EMS) on tulemas Euroopas kõigile TEN-T teedele. Eesti raskesõidukitest 20…30% on ülekaalulised ja osalt selle tõttu lagunevad meie teed kiiremini. Koormuse paremaks jagamiseks on vaja autorongile rohkem telgi ja rohkem pikkust. Palju aitab ka paarisrataste kasutus mitte ainult veotelgedel

60 tonni ja järeldused Loe edasi »

Arhitekt ja insener ning tellija ehk meeskonnatöö

Järjest koguneb näiteid, kus arhitektil on suurepärane idee, kuid tervik ei toimi. Miks? Kui soovitakse unikaalset lahendust, asja mida pole Eestis veel tehtud – siis ei piisa sellest, et arhitekt asja kokku joonistab. See joonistatu tuleb valada tehnilisse lahendusse. Kui valitakse projekteerima seltskond, kes seni vaid kopipasteerinud (mis iseenesest polegi ju vale, kui toimivat lahendust

Arhitekt ja insener ning tellija ehk meeskonnatöö Loe edasi »

Elastsete katendite projekteerimisjuhis 2023

Uuendatud juhend on välja antud 27.11.2023. Siiski on siin mõndagi vaieldavat, kuid sellest järjekorras.  Sisse on toodud tee klass – seda sellisel kujul ei oleks vaja, saab ka KAPis tee klassi asemel anda liiklussageduse või valida selle vahemiku, mis peaks vastama senisele tee klassile. Aga siin pole sisulist probleemi. Pakutud lahenduse puhul on tee klass

Elastsete katendite projekteerimisjuhis 2023 Loe edasi »

Uued projekteerimisnormid KLIM m71

Minister kinnitas  uued projekteerimisnormid. Neid on aastaid ette valmistatud, senine norm kehtestati 2015 kui ehitusseadustik tühistas teeseaduse. Seletuskirjas on lahti seletatud, et uus norm on pinnapealsem jättes palju detaile juhenditega lahendamiseks ehk suunamiseks. Norm kehtiks vaid asulavälistele teedele (maanteedele – siis nii riigi kui vallateed). Senises normis (MKM m106) oli/on palju aegunut et mitte öelda,

Uued projekteerimisnormid KLIM m71 Loe edasi »

Scroll to Top