Kõrvaltänavad ja parkimine
Täna kirjutatakse detailplaneeringutesse sisse, et parkimine lahendada oma krundil ning Linnatänavate standard näeb ette reeglina kolme auto parkimise võimaluse eramukrundil. Sõltumatult omandipiiridest, võib teekaitsevöönd tänavatel ulatuda 10 meetrini sõiduraja servast ning maakasutuse muutused sellel alal tuleb kooskõlastada linnaga. Probleemid on reeglina seotud varem ehitatuga ja/või praktikaga, mis ei ole fikseeritud konkreetse maaüksuse detailplaneeringus. Varasematel elamistel […]
Alused ja materjalid
Teekonstruktsioon koosneb katendist ja muldkehast. Katend omakorda kattest ja alusest. Alus ise on ülakiht ehk kandevkiht, mis võib olla nii killustik (kvaliteetsem) kui stabi. Ja alakiht ehk jagav kiht, mis tuleks teha võimalikult kohalikust materjalist. Soome reglement eeldab et kummaski kihis ei tohiks peenosiseid olla üle 7%. Ja kandevkihilt sooviks reeglina saada 160 MPa (plaatkoormuskatsega), […]
Sillutisart
Sillutiskattest ja veidi laiemalt katenditest Kirjutama ja lahendusi otsima on ajendanud viimase viie aasta juhtumised, millest osa tuleks liigitada kobarkäkkide kategooriasse. Erilise hoo said käkiküpsetajad sisse Vabariigi 100-aastapäeva tähistamisega, kui püüti uuendada asulate keskväljakuid ja peatänavaid ning samal ajal tõstis pead rohemõtlemine mida seostatakse ka asfaldivihkamisega. Pikaajalised sillutiskatte kogemused seonduvad keskaegsete linnatänavatega, kus on kasutatud […]
Eratee ja avalik kasutus
Erateed avalikus teedevõrgus Esmalt tuleks küsida, kuidas on juhtunud nii, et avaliku funktsiooniga tee on erakätes. Põhimõtteliselt saab eristada viit põhilist olukorda: Tee on kogu aeg olnud avaliku funktsiooniga, erakätesse on sattunud tagastamise või erastamise protsessis. Vanadel kaartidel erateena märgitutel on olnud servituudid (isegi ka kirjutamata reeglid), mis võimaldasid teed kasutada mõistliku koormusega. Tollased koormused […]
Probleemid tee-ehituses – mustad augud katendis ja eelarves
Katendeid projekteerime üle 40 aastat vana metoodika alusel (BCH 46-83), mida ei ole võimalik kohandada tänastele koormustele. Projekteerimisnorm on uuendatud (2023), ka Tallinn kasutab juba Soome juhise (2018) baasil koostatud kataloogi. Kartuses et ehitajad hoiavad kokku bituumeni kui kõige kallima komponendi osas, on nõuded asfaldi bituumenisisaldusele sätestatud kõrged ja tulemuseks on asfaldi madal deformatsioonikindlus. Kahtlemata […]
Hetkeseis 60-tonni teemas
Ülekoormus – kaalupunktide info näitas ca 30% ülekaalulisi autoronge. Teljekoormus kuni 25 tonni ja viieteljeline kallur kuni 85 tonni. Selle tagajärjel peame täna teed dimensioneerima pea kahekordsele koormusele – see ei ole kandevõime mõiste vaid korduvkoormuste arv ehk ka katendi tööiga. Olulised on nii üksiku telje ülekoormus kui täismass mille avalduv mõju on valdavalt ressursi […]
Võimalike TTÜ/TKTK lõputööde teemadest (M 2026)
Kui konkreetse teema lõpus on juba tudengi nimi kirjas, siis on töö parasjagu tegemisel – kui kaitstud saab, kustutan siit artiklist. Teema võib olla korraga töös nii TKTK kui TTÜ raames, mis tähendab, et kui ühelt poolt on valitud, ei saa teise kooli lõpetaja sama teemat valida. Loomulikult on võimalik koostöö, dialoog mitme koostaja vahel. […]
Sillutiskatend
RAAMISTIK. Sillutiskatendid vajaksid juhendit. Täna reguleerivad valdkonda kivide/plaatide eurostandardid ja MKM/MTM määrus 101. Ajalooliselt äraproovitud lahendused on enamvähem kajastatud nii määruses kui ka Tallinna juhendis (RT 2019) / normis (RT 2025) – see on suhtkoht adekvaatne veel tänagi, kuid ainult munakivisillutise ja klompkivi (kandilise leivapätsi laadne looduskivi) kohta, kui konstruktsioon on rajatud võlvina (mis toetub […]
LED-ekraanid ja liiklusteave
Nii maanteede ääres, kui eriti aga linnades on laialt levinud LED-ekraanid, mis püüavad tõmmata liiklejate tähelepanu – kui ka püüaksime seda tõlgendada kui eelkõige ringivahtijatele ehk valdavalt reisijatele suunatuna, on juhtide vinklist kindlasti tegemist häiringuga, mis tähelepanu otseselt liikluselt kõrvale veab. Reklaamimüüja jaoks on oluline võimalikult suur reklaami vaatajate arv. Siit tulenevalt võib ka õige […]
Pluss-miinus kuuskümmend tonni
Euroopa Komisjon soovitab (direktiiv 96/53/EC muudatusettepanekus, mis on praegu läbirääkimisfaasis) kasutada rahvusvahelistes vedudes autorongide pikkuspiiranguks senise 18,75 meetri asemel 25,25 ning tõsta seejuures täismassi piiri 60 tonnini. Lihtsustatult võimaldab see kahe autorongiga vedada senise kolme autorongi koormad. Praktikas tähendab see tavalisele sooloveokile eelikuga standardse poolhaagise või sadulrongile lühema täishaagise lisamist. Eesti mõtleb kunagi seda lubada, […]