Vihmavee äravool ja teised riigid. Eesti sajuveekanalisatsiooni süsteemid on valdavalt välja ehitatud Nõukogude Liidu vastavate normatiivide alusel. Ilmselt on aja jooksul muutunud valingvihmade intensiivsus – see omakorda on seotud laiemalt kliimamuutustega, kuid ka üldse veeringe kiirenemisega (lageraied hajaasustuse aladel ja vett mitteimavad pinnad tiheasustusaladel). Muutunud on standardid, EVS 848:2013 täiendati oluliselt 2021 ja uuenduse käigus […]

Väga mitmeti tõlgendatav pealkiri, ESTEL (Eesti Taristuehituse Liit) kavatseb seda laiendada Paide Arvamusfestivalil (11.08 kell 16). Ette on pandud teemadering: On see turvalisem tee koju, ohutu ja kiirem sõit Tallinnas Pärnusse, taevasinine läbimõeldud rattatee või rohetehnoloogiate abil ehitatud teed. Kuidas ehitame nutikaid teid? Millist linnaruumi väärime? Kas energiat andev tee on käegakatsutav tulevik? Kas elektriautodega

Oleme näinud uhtumisi pea kõigi uute teede juures – seda nii muldkeha ääres kui ka süvendis või sügavama kraavi välisservas. Kas need on paratamatus või annab siiski midagi teha, et uhtumisi ära hoida või nende ulatust piirata. Esmalt nn eurokraavidest – mõiste, mis ei vasta tegelikult sisule. Nimelt puudub järskude kraavide rajamisel seos Euroopaga, see

Normitehniline vastuolu MKM määrus 2 (2020), Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded, sätestab vajalikuna viite katendi tugevusarvutusele või valitud tüüpkatendile (ei ole otsest viidet kandevõimele). Muldkeha ja dreenkihi osas on sätestatud et projekt esitab nõuded tihendustegurile (mitte kandevõimele). MKM määrus 106 (2015/2021) rääkis katendi vähimast nõutavast elastsusmoodulist ja muldkeha pinnaste tihendustegurist. MKM määruse 101 ainus viide kandevõimele

Konkreetne klient, kuid ma ei maini siin nimesid ega ka valda. Eurorahadega on vahetatud vee ja kanali torustikud ning tööde järel peaks ka katendid taastama. Valla vee-ettevõte kui suure töö tellija kinnitab, et teed on nüüd paremad kui enne. Ehitaja – peatöövõtjana tuntud suurettevõte (kuigi, sisulised tööd tegid väiksemad firmad), omanikujärelevalve samuti tuntud ja spetsialiseerunud

https://vikerraadio.err.ee/1609000271/sven-sillamae-rehviplokkide-kasutamine-tee-ehituses-tekitab-pohjendamata-eelarvamusi Sven Sillamäe seletab loogiliselt ühe poole teemast – et kuidas vanarehve kasutada. Mingit keskkonnatraagikat siin pole, testid kõik tehtud. Mu küsimus on hoopis selles, et KAS on mõistlikum rehvid pürolüüsiga töödelda – saades tulemuseks vedelkütuse ja söe mis samuti kütuseks liigitub. Rekkarehvides on palju metalli, töötlemisel see muidugi läheb uuesti metalliks. Kuid muus mõttes

See ei ole Public Relation või Pööbli Rahustamine, vaid pigem Park&Ride teema arendus. Asukoht ei pea olema vahetult linnas, see võib paikneda ka linnalähialas arenduspiirkonna juures – Tallinna puhul sobiks näiteks ka Jüri sõlme lähiala või ka Kanama sõlme kõrval, kuid sealt peab olema hea ühendus kõigi suundadega. Sõlm ise peab võimaldama linnaliini jaoks tagasipöörde

Liiklusseaduses on kiirtee määratletud: asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega; Lisaks on LS-s määratletud, et: Kiirteel ei tohi: 1) liigelda jalakäija, loomaga,

Automaksu kolm alaliiki, mis võivad rakenduda ka kombineeritud viisil. 1) registrimaks mida maksad auto registrisse kandmisel, 2) aastamaks (ehk indulgents), mida maksad auto misiganes tehnilise näitaja alusel kuid sõltumata tegelikust läbisõidust, 3) teekasutustasu, mida maksad sõltuvalt sõidetud kilomeetrite arvust. Kõigi nende kolme erineva sisu puhul on rakendamine võimalik siduda auto mistahes tehnilise näitajaga (CO2 või