Soola mõju asfaltbetoonile (M)
Me teame, et soola põhiline mõju asfaldile on selles, et sool hoiab asfaltkatte pikalt niiske ehk märja. Ning märjas keskkonnas on igasugune kulumine kordades kiirem/intensiivsem (miks juba vanaisadel käiakivi veest läbi käis). Kulumine kui selline on naastrehvi mõjul oluliselt kiirem ja on selge, et mõlemal juhul eemaldatakse katte pinnalt või ka kivikeste vahelt sideainet ja […]
Teenindustase (M)
Teenindustaset arvutatakse nii ristmikele kui ka teelõikudele, arvutusaluseks on reeglina Jänkistani HCM. Highway Capacity Manual. Viimane versioon V7 (2022) (a guide for multimodal mobility analysis). Võrreldes varasematega on siin palju uuendusi, Jan-Daniel Peterson oma lõputöös püüdis realiseerida uue HCM algoritmi maanteede jaoks. Erinevus varasematega on põhiliselt selles, et arvestatakse kolonnis sõitmisega. Lähteandmetena saame kasutada otseselt […]
Möödasõit (M)
Sissejuhatuseks tuleks lahti rääkida, miks ma selle teema ette võtsin. Kirdalu-Tagadi teelõigul pidas Transpordiamet (TrAm) 1,2-kilomeetrist sirglõiku ohtlikuks ja paigaldas sinna keskpiirde (pikemale lõigule, kuid selle keskel on ristmike ja mahasõitudeta sirge), mis katse ebaõnnestunuks lugemise järel asendati punavalgete plastpostikestega (dildoorium) – teelõigule järgneb (põhjasuunas ehk Tallinna poole tulles) ristmikuala kus kiirus on piiratud 70 […]
Soe asfalt
TrAm on püüdnud juurutada soojade asfaltsegude kasutust, seda nii ligniini kui teiste lisanditega. Kõigil juhtudel räägime tehasesegudest, mis paigaldatakse traditsioonilisel viisil asfaldilaotajaga. Sooja segu eripära on madalam segamise ja paigaldamise temperatuur. Tehnoloogiliselt on siin ilmselt mitu eripära aspekti – esiteks, kliimatingimused – kuuldavasti olevat see “soe” eriti ligniinilisandiga segu niiskustundlik, ehk et ka väikese vihmaga […]
Töökiht, meeter ja materjalinõuded
TrAm on 10.06.2024 väljastanud käskkirja millega täpsustatakse/muudetakse muldkeha juhendi sätteid filtratsioonimooduli osas, kuna määrus 71 enam veejuhtivust ei reguleeri. Töökihi määratlus – varem oli see M106: “muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3 ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast”. Määrus enam ei kehti, kuid selle vana määruse […]
Otso Kivekäs – roheline linn
Püüaks siin kokku võtta pika jutu rohelise linna ehitamisest. Raamat areneb, kuid sisaldab VÄGA huvitavaid mõtteid. Otso, autor, on Helsingi linnavolinik (roheline), aga ka IT-ettevõtja. Püüan ka tema raamatupeatükkidest enda meelest huvitamat noppida nii nagu peatükid ilmuvad. Asum ehk linn on algselt rajatud ainult jalakäijakeskselt. Linn kasvab koos transpordivahenditega. Rööbastransport on küll võimsam, kuid kallis. […]
Rattarada magistraaltänaval
Magistraaltänavad, ohutus ja Kristjan Järvan Normatiivid Me mõistame, et seadusi on erinevaid, mõned neist ka ajale jalgu jäänud. Kuid me ei kutsu üles neid seadusi eirama vaid teeme oma esindajatele selgeks, et vananenud seadusetähed tuleb uuendada, mittevajalik kustutada ja kui tõesti midagi uut reguleerida vaja, siis tuleb seda teha. Sama lugu on ka mitmete ministrite […]
Künnis (M)
Künnis on liikluse rahustamise meede. Seda ei kasutata kiirustel üle 50 km/h. Oleme harjunud künnistega, mille kõrgus katte tavapinnast on 10 cm, kuid see pole ainus variant. Soovitatakse, et kui tegemist on bussiliiklusega tänavaga, piirduda 6 cm kõrgusega. Ja samuti soovitatakse, et künnise kõrge osa pikkus teel/tänaval, kus on raskeliiklus, võiks olla 6 meetrit ehk […]
Täiskasvanute koolitus
Täiskasvanute koolituse seadus muutub – küsime, kas see ka meid mõjutab? Kellel on vajalik täiskasvanute koolitaja kutse ja mis seos on sellel kutsel teiste koolitajatega. Annaliisa Toom Haridusministeeriumist selgitas veidi tausta. Täiskasvanute koolitaja kutse (andragoog) on vajalik siis, kui koolituse eest maksab riik (töötukassa, europrojektid jne). See ei laiene ei kõrgkooli tasemeõppele ega ka täiendõppele […]
KAP ja kandevõimenumbrid
Programm KAP on koostatud NL juhise BCH 46-83 baasil (Maanteeameti juhendid MA 2001-52 ja MA 2017-003 ei muutnud aluseid, 2001 kitsendas sisuliselt juhise meie kliimatsooniga, hiljem on korrigeeritud mõnede materjalide elastsusmooduleid ja täpsustatud varutegureid ning muudetud siirdetegureid koormusarvutuse alusena). Kuskil Vene juhendites ei ole esitatud väidet, et arvutustulemus oleks ehitusprotsessis otseselt kontrollitav mingi mõõteseadmega. On […]