M: Suured sõidukid ja teehooldus

Korraga kolm teemat mis haakuvad kaudselt. Et kõik kel vaja, mahuksid korraga teele.

  • Ristmikualadel (näiteks, linnas), pöörderadade arvestuses eeldada, et kui raskesõidukid (sh bussid) ei ole keelatud, peavad koridorid võimaldama kahe pöörava raskesõiduki kohtumist ristmikul. Probleem on ilmselt tõsisem kanaliseeritud foorristmikul, sest just seal on risk et rasked kohtuvad samas tsüklis, suur. Vajalikud sõidukid on ilmselt AutoCADi lisades (Autoturn; Vehicle Tracking jt) olemas, projekteerija peab seda lihtsalt kontrollima ja tellijale teada andma, et üks või teine lahendus teatud juhtumitel ei toimi. Edasised otsused on pigem tellija poolt võetud teadvustatud risk ja vastutus. Projekteerija peab lahenduse puudused selgelt välja tooma, sest ainult nii pöörab ka tellija vajaliku tähelepanu probleemidele.
  • Suurte sõidukite all maanteel peame silmas ülegabariitseid põllumajandusmasinaid mis peavad põllult põllule pääsema mööda avalikke teid, soovitavalt lühemat teed. Tegelikult ka metsa väljaveoteede ristumisi riigiteedega. Kuid see ei laiene keskpiirdega 2+2/2+1 teedele sest nende osas peaks rasketehnikal olema paralleelsed marsruudid. Ilmselt tuleb üle kontrollida TrAm tüüpmahasõitude geomeetria, et just maatulundusmaa mahasõitudel oleks vajalike sõidukite liikumisvõimalus tagatud. Ja vastavad uued sõidukid genereerima nii põllumajandustehnika (kombain, traktor haagisega), kui ka metsandusega seotult (hakkepuidu veok; pikemad metsaveokid; treiler harvesteriga jne). Tõenäoliselt peaks siit tulenema uued tüüpmahasõitude joonised, et projekteerija igat asja kontrollima ei peaks ja tellijal oleks kindlus, et kui kasutatakse neid läbiproovitud lahendusi, saavad läbi kõik kel vaja. Igal joonisel kaasas ka rekvisiit, mis kinnitab, millise põhitee laiuse puhul asi kontrollitud on (jällegi, kogemus kus tüüpmahasõit kontrollitud normaallaiusega maanteel, kuid tellija soovil paigutatud kitsamale kogujateele). Kõigi selliste raskeliikluse mahasõitude ehk ristmike juures tuleb katendina püüda kasutada asfalti, sest pinnatud kate lõhutakse kiiresti mitmeteljeliste telikutega pöördel nihkepingete tõttu, või ka siis põllumeeste suuremustriliste laiade rehvidega pöördel. Seda nii mahasõidu noka osa kui ka põhitee pöördeliikluse ala.
  • Eriveosed, mille jaoks tuleb leida marsruut ka suuremate ümbersõitudega. Kuigi, Soome reglemendi järgi on planeering, mis näitab teedevõrgu, kus 7*7 gabariit peab olema tagatud. Meil sellist planeeringut otseselt ei ole (võibolla oleks koht koostatavas Eesti 2050 üleriigilises planeeringus) – oluline, et näiteks 2+1/2+2 teede planeerimisel sildade, viaduktide ja ökoduktide kavandamisel seniseid koridore ei blokeeritaks. Vigu on tehtud, nii Tallinn-Narva suunal, kus Kukruse-Jõhvi lõigu viaduktidest viisakalt mööda ei pääse või Haljala sõlmega, mis mõlemad viivad eriveosed kohalikele teedele põhitee ja mereranna vahele.

Ning teehooldus – et kõik see, mida me projekteerijatena kokku keerame, talvel ilma käsitööta korras saaks hoitud. Lumesahk maanteel on 4 meetrit lai, lisame sellele 25 cm mõlemal pool varu, seega peaks sahaga ka ristmikuala ilma nikerdamata läbitav olema. Maanteeristmikud peaks ka sama suure/kiire sahaga olema töödeldavad. sh kõigil lubatud pööretel. Teoorias peaks selline sahk olema tüüpsete mõõtmetega ning selle parameetrite järgi saaks Autoturnis (või mõnes analoogis) modelleerida vastavad kontrollsõidukid. Koos adekvaatse varuga. Erijuhtumitel (linnas nt) võime arvestada ka mingi väiksema tehnika kasutamist, kuid mitte maanteel. Linnas reeglina sahk veidi kitsam, pakuks 3,0 – seega linnaoludes peaks kivide vahe olema vähemalt 3,5. Ka võiks vaadata, et kergliiklusteede hoolduseks on sobilikud (<3.5 tonni) sahad. Tüüpseid hooldusmasinaid saaksime genereerida Meireni abiga.

Ja veel, ristmikualade nähtavuskolmnurgad peaksid olema hangevabad – toosama nõue mis okste kohta käib, et 40…240 cm kõrgusevahe peab takistustevaba olema? Millega seda tagada? Kas see on käsitöö või ei tohi ka peateel sinna nähtavuskolmnurka hange kuhjata? Hangereeglis on 70 cm, kuid kõrvalteelt väljasõitjale see nähtavust ei taga, pealegi ei laiene see nõue valgustatud ristmikele. Valgustus ei aita lumehange taha näha. Või kehtiks siin see reegel, mis ülekäigukohtadel laste nähtavuse kohta käis ja vist kuni 75 cm hangekõrgust lubas?

Siit jõuame aga hooldaja järgmise mureni – turboringid ja ridade eraldajad. Tundub et siin tasuks katsetada talveks eemaldatavaid rajaeraldajaid – auk kattesse, tüübel sisse, kivile 2 auku sisse ja spetspolt tüüblisse; talveks kivid ära ja tüüblile kork otsa. Kas see on teostatav idee? Niikuinii teehooldaja enda valik, kas lappab kive sügisel ja kevadel või pingutab ringidel väiketehnikaga. Kas on mõeldavad ka tüüpsed betoonklotsid, tõsi, ega need seal soola käes liiga kaua vastu ei pea, kuid kui monteeritavad saab ju kevadel uued panna kui eelmised lagunevad.

Mis siit kokku tuleks? TKTK või TTÜ tudengi lõputöö? Või ka midagi enamat, täiendus projekteerija jaoks kuskil juhises?

Soome normides on toodud joonised, missuguste liikuritega peaksime arvestama ja millal. Magistraalidel eriveoste mõõdud ja muudel teedel kombaini. Mahasõitudel metsaveoki või siis haagisega traktori mis võib korraga nii lai kui pikk olla. Vastavalt teede liigitusele, milliste nõuetega kuskil arvestama peaks.

Mis võiks olla töö struktuur?

  1. regulatsioonid – normis (m71) raja laius ja vaba ruum. TrAm tüüpjoonistes (kataloog) standardsed mahasõidud. EVS 843 tüüpsed sõidukid mille järgi peaks kontrollima.
  2. Probleemid valdavalt asulate ristmikega, kus pole ruumi neile, kes pöördeks vajavad vastassuunarada. Kas ja kus võivad pöördekoridorid üldse kattuda, stoppjoone viimine kaugemale ja piiratud nähtavus. Tõenäoliselt tuleb ühistranspordiliinidega teedele esitada mõnes mõttes rangemad nõuded.
  3. Reaalsed sõidukid, mis peaksid põllule ja metsa saama, nende CAD-skeemid. Tüüpsed mahasõidud lisaks või asendamaks seniseid. Põllule mahasõidul laiuse piiranguks on truup kui teel on kraav, selle truubi pikkus minimaalselt 9, soovitav isegi 12 m.
  4. Hooldustehnika tüüpsed sõidukid. MEIREN. Teehooldajate probleemid ja siit tulenevad lahendid. Küsitlusuuring hooldajatega. Tüüpsega peaks projekteerija kontrollima et asi toimib.
Scroll to Top