Materjalidele esitatavad nõuded – killustik ja liiv
Kehtivas avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisnormis määrus 106/89 on kirjas, et dreenkiht tehakse erandjuhtumitel, üles loetud millal. Linnatänavate osa on reguleeritud standardis EVS 843:2016. Dreenkihis VÕIB kasutada killustikku – kuid killustikul ei saa teha veejuhtivuse (filtratsiooni) katseid täna kehtivate meetoditega (EVS 901-20). Killustiku veejuhtivus on suurusjärgus 300…600 m/ööp või enam ja seetõttu reeglina ei ole killustikule […]
Uhtumised teekonstruktsioonis
Oleme näinud uhtumisi pea kõigi uute teede juures – seda nii muldkeha ääres kui ka süvendis või sügavama kraavi välisservas. Kas need on paratamatus või annab siiski midagi teha, et uhtumisi ära hoida või nende ulatust piirata. Esmalt nn eurokraavidest – mõiste, mis ei vasta tegelikult sisule. Nimelt puudub järskude kraavide rajamisel seos Euroopaga, see […]
Tallinna tüüpkatendi (kataloogikatend ehk katendikataloog) rakendamine ehk uuendamine
Tallinna kataloog on koostatud 2015 ning teine versioon 2018, kinnitatud 2019 ja leitav Riigi Teatajast. Aega on mööda läinud ning praegu oleks aeg seda täiendada. Linn on küll kataloogist teinud projekteerimise ja ehitamise nõuded, kuid teede osa on jäänud sisuliselt vana, kuigi ülejäänud raamistik on muutunud – 2023 jõustunud TPN (M71) sisu ei ole arvestatud […]
KRUUS
KAP näeb kruusa elastsusmooduliks 150 MPa. Kuid millistele nõuetele peab vastama materjal, mida me kruusaks nimetame? Käsitleme teemat kahes võtmes – nii KAPi kontekstis kui paralleelselt ka Soome reglemendi, Odemarki valemiga arvutatud katendite kontekstis. KAP tugineb NL aegsele normile BCH 46-83 ja materjalide määratlused tulenevad GOSTist. 2014 sai TTÜ sildi alt Maanteeametile koostatud uurimistöö, mis […]
Nõudeid erateedele
Ehitusseadustik reguleerib alates 2015 ka teedega seonduvat. Üldiselt leitakse, et EhS piirdub avalike teedega, ka ametnikud teavad seda – Peatükk 11 Tee §91 Kohaldamisala (1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Samas on seaduses veidi varem ka teine punkt, mida oskab ka kohtunik lugeda – Peatükk 2 Põhimõtted ja põhinõuded. […]
Eestil ei ole raha ega maavarasid 2+2 teede ehitamiseks?
Ajendi kirjutamiseks andis raadiosaate pealkiri. Mis võis ka olla pealkirjaniku tekitatud (viide: ajakirjanike professioon koosneb muuhulgas pealkirjanikest ja ajakurjanikest). Mis ärgitas küsima, KAS tõesti ei ole ja MIKS ei ole (siis raha ja maavarasid). Insenerile rahatrükki ei õpetatud, küll aga seda, et ehitada saab ka käepärasematest materjalidest. Menetleja sellega päri ei ole – pole juhendit […]
Kulumisvaru asfaltkatetel
Kulumisvarul on mitu erinevat käsitlust, täna on maanteenormis (M106) lubatud lisada kulumisvaru, elastsete katendite projekteerimisjuhises (MA-2017-003) nähakse ette asfaltkatetes kulumisvaru 1 cm. Teiste riikide normides tuleb ette ka kulumisvaru ulatusena lubatud roopasügavus. St, kui max lubatud roopasügavus on 2 cm, siis tuleb projekteerimisel pärast arvutusi sama palju lisada ülemist kihti. See 1 cm on “kirik […]
60 tonni
See oli siis lähtepositsioon ehk teadmine uuringut alustades (oktoober 2022) Avalikele teedele lubatud raskeveokite täismassi piir on üle Euroopa 40/44 tonni, seda viieteljelisel kooslusel (kaheteljeline veduk, kolmeteljeline poolhaagis, pikkusega kuni 16,5 meetrit). Sama massipiirang on ka autorongidele (kastiga auto ja haagis, kogupikkus kuni 18,75 meetrit). Teljekoormus on piiratud 10 tonniga, paarisratastega veoteljele on lubatud 11,5 […]
Odemarki valem ja selle kasutus
Soome teekonstruktsioonide projekteerimise juhis 2018/038 on tõlgitud ka eesti keelde, tõsi, mitte just kõige kvaliteetsemalt. Algallika leiab Väylä saidilt. Tasub aga minna teise lingi kaudu, leiame lisaks juhendile ka Exceli, millega siis kandevõimet arvutada. Muidu ilus, kuid üks väike tehniline aps – näite numbrid ei vasta reglemendile, sest sidumata kihid peaksid olema paksuses 15…30 cm. […]
Betoonkatend
Ka asfaltbetoon ja väävelbetoon on betoonid, kuigi kummaski pole tsementi sees. Arutaks siiski tsemendiga katendikihtide teemat ja betoontee mõistena käsitleks tsemendisisaldusega katendikihiga teed. Ning täpsustaks veel, mitte lihtsalt katendikihi vaid kattekihi osas, sest katend koosneb kattest, alusest ja lisakihtidest (MKM M106). Ning (2025, Klim M71) täiendame ka, et teekonstruktsioon koosneb katendist ja muldkehast. Kõik liivakihid […]