Ringristmikud ja pöördealad ning asfaldi valik – SMA või surf
SMA või AC surf – üldiselt on SMA segul eelised AC surf ees nii paremas skeletis (koormustaluvus) kui haardeteguris. Tegelikult pole pilt aga nii ühene, skeleti eelis ilmneb sellest, et peenosiseid on segus vähem, segu on poorsem ja kivimaterjal on omavahel paremini kontaktis. AC surf poorsus on väiksem ja seega ka segu nihkekindlus. AC surf […]
Erateed, kruusateed ja nõuded
Palju on küsitud, milliseid nõudeid on esitatud erateedele. Ehitusseadustikus on selgelt kirjas, et reguleeritakse avalikult kasutatavate teede kohta käivat. Siis üheselt riigi ja KOV omandis olevad teed ning lepinguga KOV kasutada antud teed. Nendel teedel on siis ka hoolduse ja remondi kohustused reguleeritud. Lisaks on avalikkusele ligipääsetavad erateed, mis sisuliselt laieneb näiteks, kaubanduskeskuse juurdepääsule ja […]
Dreenkiht
Määrus 106 ehk täna ka määrus 89 – hakkas kehtima 2022 algusest – muutis senist dreenkihi määratlust, vajalikkust ja sisu. Kliimaministri määrus 71 alates 2023 novembrist, muutis teemat veel enam – dreenkihi mõiste ja seos on määrusest kadunud. Seega, on ameti nõuded dreenkihi või ka filtratsiooni kohta nende endi soovmõtlemine, tahtmatus nõudeid leevendada, kartus et […]
Tüüpsete ehk kataloogirakenduste piiratus
Tallinna linnale on koostatud tüüpkatendite kataloog, see on avaldatud Riigi Teatajas (2019). Tänasest vaatenurgast on tegemist kataloogikatenditega (valmis arvutatud kataloog), tüüpkatendiks loeme sellist, mis küll igal konkreetsel juhtumil läbi arvutatakse kuid mille aluseks on tüüpne info pinnaste ja materjalide kohta, pinnasenimetuse järgi tabelist võetud elastsusmoodul jne. Erilahendus tähendab olukorda, kus materjalide ja pinnaste omadused, mida […]
Naastrehvid ja Tallinn
Tallinn ja naastrehvid Tallinnas paari aasta eest (2020) loendasid TTÜ tudengid kaubanduskeskuste parklates rehvikasutust – 62% sõiduautodest kasutasid naastrehve (varasemate uuringutega võrreldes on naastukasutus kahanenud). See protsent on linnaositi veidi erinev, Pirital vähem ja Rocca-al-Mare suunal rohkem. Loendust tuleks korrata et näha, millised on arengud. Soomes on naastrehvikasutus suurem, eriti põhjasuunal. Nii ka Rootsis, kuid […]
Bituumen on kallis ja täna ka raskesti kättesaadav. Mida teha?
Bituumen on kallis ja täna ka raskesti kättesaadav. Betoontee või pigem tsemendi kasutus alumistes kihtides? Bituumen on asfaltbetooni kallim komponent – asfaldis on lisaks sellele kivimaterjal ja filler ning vajadusel ka lisandid. Kivimaterjal annab asfaldile skeleti ja tugevuse, filler seob vaba bituumeni ja täidab asfaldi poore. Bituumen seob mineraalsed komponendid tervikuks ning teatud ulatuses on […]
KKEJ – märkused ehk kommentaarid
KKEJ kommentaarid – Ain Kendra Erinevad segud – fraktsioneeritud killustik (d/D), ridakillustik (Ø/x), sidumata segu (0/x) Fraktsioneeritud killustik kiilutakse, selle kiilumiseks kasutatakse mitte ainult peenemat killustikusegu – Vene norm PNST 390-2021 näeb ette ainult 31,5-63 kasutuse mida kiilutakse lisaks peenemale killusegule – ka freespuru, asfaldi või liiva-tsemendiseguga. Teised fraktsioneeritud killustikud ei ole lubatud. Selle normi […]
Betoonist ja kulumisest
Paldiski maantee betoontee katselõik valmis 2016, 540 meetril on kaks erinevat konstruktsiooni, 25 cm betoonplaadiga ning 20 cm betooni 5 cm asfaldist kulumiskihiga. Lisaks on vaatluses ka sama koormusega, piirnev asfaltkattega teelõik. Tallinna linna Kommunaal- ja Keskkonnaameti tellimusel uuris T-Konsult OÜ katendi seisu, põhitähelepanu roobaste moodustumise kiirusel. Lisaks betoontee objektiga katab pikaajaline seire ka teisi […]
Kaevetööde järgsest katendi taastamisest
Eriti linnatänaval on tavaline, et kaevetööde järel taastatud kate laguneb. Ehk ka teistpidi, kui kate laguneb, otsi kas see kaevetöödega seondub. Lihtne on mõista seda, kui tegemist on ainult lohuga kunagise kaevetööde kohal – tõenäoliselt ei ole augu ehk trassi täitmisel pinnaseid või materjale korralikult tihendatud. Võib mõista ka seda, et lagunema kipuvad vuugid ehk […]
Geosünteedid ja tolerants
Geosünteeti iseloomustab tõmbetugevus, igal tehnilisel parameetril on oma tolerants. Projekteerija tegelikult ei teosta arvutusi geotekstiilide puhul vaid valib tugevusklassi, teades, et tegemist on keskmise ja sihtväärtusega. See tähendab ka, et tehniliselt on arvestatud varuteguritega. Nüüd tellija kontrollib materjali nõuetele vastavust ja kui projekteerija ei ole materjalide spetsifikatsioonis sisse kirjutanud tolerantsi ulatust, tekibki konflikt. Nõuetes on […]