Soola mõju asfaltbetoonile (M)

Me teame, et soola põhiline mõju asfaldile on selles, et sool hoiab asfaltkatte pikalt niiske ehk märja. Ning märjas keskkonnas on igasugune kulumine kordades kiirem/intensiivsem (miks juba vanaisadel käiakivi veest läbi käis). Kulumine kui selline on naastrehvi mõjul oluliselt kiirem ja on selge, et mõlemal juhul eemaldatakse katte pinnalt või ka kivikeste vahelt sideainet ja […]

Soe asfalt

TrAm on püüdnud juurutada soojade asfaltsegude kasutust, seda nii ligniini kui teiste lisanditega. Kõigil juhtudel räägime tehasesegudest, mis paigaldatakse traditsioonilisel viisil asfaldilaotajaga. Sooja segu eripära on madalam segamise ja paigaldamise temperatuur. Tehnoloogiliselt on siin ilmselt mitu eripära aspekti – esiteks, kliimatingimused – kuuldavasti olevat see “soe” eriti ligniinilisandiga segu niiskustundlik, ehk et ka väikese vihmaga […]

Töökiht, meeter ja materjalinõuded

TrAm on 10.06.2024 väljastanud käskkirja millega täpsustatakse/muudetakse muldkeha juhendi sätteid filtratsioonimooduli osas, kuna määrus 71 enam veejuhtivust ei reguleeri. Töökihi määratlus – varem oli see M106: “muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3 ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast”. Määrus enam ei kehti, kuid selle vana määruse […]

KAP ja kandevõimenumbrid

Programm KAP on koostatud NL juhise BCH 46-83 baasil (Maanteeameti juhendid MA 2001-52 ja MA 2017-003 ei muutnud aluseid, 2001 kitsendas sisuliselt juhise meie kliimatsooniga, hiljem on korrigeeritud mõnede materjalide elastsusmooduleid ja täpsustatud varutegureid ning muudetud siirdetegureid koormusarvutuse alusena). Kuskil Vene juhendites ei ole esitatud väidet, et arvutustulemus oleks ehitusprotsessis otseselt kontrollitav mingi mõõteseadmega. On […]

Siirdekiil

Siirdekiilu kasutatakse külmumissügavuse ulatuses külmakerkelisest pinnasest võimalikult tuleneva külmakerke tasandamiseks, seega, külmumissügavuses oleva aluspinnase (ehk selle külmakerkelisuse kategooria) muutumisel. Enamlevinud siirdekiilu kasutuse vajadus seondub truupide ehituse ja kapitaalremondiga (asendamisega). Projekteerimisnormides on toodud siirdekiilu kalle – täna kehtivas Kliimaministeeriumi määruses nr 71, tabelis 34 toodud sõltuvalt projektkiirusest, 1:7 kuni 1:30. Ja ka MKM määruses 101 (kuigi […]

RB muldkeha ehitamise kvaliteedikontroll (Siim Paulus MSc)

RB on koostanud juhise (Raudtee Tehniline Kirjeldus), kus määratakse täpsemalt, milliseid materjale tuleb kasutada ja kuidas tagada tööde kvaliteet. Juhise koostamisel on juhindutud raudteestandardist UIC 719R ja selle uuemast versioonist 70719. Kuna hanked põhitrassi teemas käivad, siis peab keegi pakkuja kahtlased asjad ära küsima sest kui küsitud ei ole ja leping alla kirjutatud, siis on […]

Eurokraav

Eurokraavi mõiste on veidi eksitav. Kraav on ta küll, selleks et teekonstruktsioon ja selle all olev pinnas kuivem püsiks ja tee kestaks. Kuid seos euroga on vaid ajaline – sajandivahetuse paiku käisid meil abiks Soome teedeinsenerid ja püüti aru saada miks Eesti teed nii kehvad on. Selgus, et veetase liiga kõrge. Kraavivajadust on põhjendanud ka […]

Asfaldi nihkepinged ehk deformatsioonikindlus

Asfaldikihtide summaarne paksus aitab tõsta teekonstruktsiooni kandevõimet. Mitu probleemi on siiski teravalt üleval: mitmekihilises asfaltkattes on suurimad nihkepinged ca 10 cm sügavuses. Selles sügavuses on reeglina AC bin, mille eripära on suuremas bituumenisisalduses. Bin kasutatakse eelkõige siis, kui ülakihis on SMA, sest SMA peaks kuigivõrd vett läbi juhtima. Suurema bituumenisisaldusega kaasneb reeglina ka väiksem poorsus. […]

60 tonni ja järeldused

60 tonni Eesti teedele – poolt ja vastu Lühidalt: 60 tonnised kuni 25,25 m pikad autorongid (EMS) on tulemas Euroopas kõigile TEN-T teedele. Eesti raskesõidukitest 20…30% on ülekaalulised ja osalt selle tõttu lagunevad meie teed kiiremini. Koormuse paremaks jagamiseks on vaja autorongile rohkem telgi ja rohkem pikkust. Palju aitab ka paarisrataste kasutus mitte ainult veotelgedel […]

Elastsete katendite projekteerimisjuhis 2023

Uuendatud juhend on välja antud 27.11.2023. Siiski on siin mõndagi vaieldavat, kuid sellest järjekorras.  Sisse on toodud tee klass – seda sellisel kujul ei oleks vaja, saab ka KAPis tee klassi asemel anda liiklussageduse või valida selle vahemiku, mis peaks vastama senisele tee klassile. Aga siin pole sisulist probleemi. Pakutud lahenduse puhul on tee klass […]