Servituut ja tee seisundi hindamine “enne ja pärast”
Maatükk võib olla avalike teede ääres ehk piirduda avaliku teega – sel juhul võib suhteliselt lihtne olla sellele maatükile juurdepääsu korraldamine. Kui aga otsene juurdepääs avalikule teele puudub? Sellised ilma juurdepääsuta maaüksused võivad tekkida reeglina sellest, et maade erastamisel, tagastamisel ja teistel maakorraldustoimingutel (näiteks, maaüksuste jagamisel) ei ole järgitud maakorraldusseaduse nõudeid. Jah, esineb ka juhtumeid, […]
Kandevõime ja tasasus kui kvaliteedi ja seisundinõuded
Kõigile avalikele teedele (ja väljakutele) kehtivad nõuded määrustest – MTM M101 Kvaliteedinõuded (viimane muudatus 2024) mis reguleerib muuhulgas nii tihenduse kui tasasusega seonduvat – mitte küll piisavalt või hästi, aga vähemalt on midagigi, kehtib see dokument avalike teede ehitusprotsessis ja objekti vastuvõtmise hetkeni. MTM M92 (viimane muudatus 2018) Seisundinõuded kehtib avalikele teedele kohe kui need […]
Alused ja materjalid
Teekonstruktsioon koosneb katendist ja muldkehast. Katend omakorda kattest ja alusest. Alus ise on ülakiht ehk kandevkiht, mis võib olla nii killustik (kvaliteetsem) kui stabi. Ja alakiht ehk jagav kiht, mis tuleks teha võimalikult kohalikust materjalist. Soome reglement eeldab et kummaski kihis ei tohiks peenosiseid olla üle 7%. Ja kandevkihilt sooviks reeglina saada 160 MPa (plaatkoormuskatsega), […]
Probleemid tee-ehituses – mustad augud katendis ja eelarves
Katendeid projekteerime üle 40 aastat vana metoodika alusel (BCH 46-83), mida ei ole võimalik kohandada tänastele koormustele. Projekteerimisnorm on uuendatud (2023), ka Tallinn kasutab juba Soome juhise (2018) baasil koostatud kataloogi. Kartuses et ehitajad hoiavad kokku bituumeni kui kõige kallima komponendi osas, on nõuded asfaldi bituumenisisaldusele sätestatud kõrged ja tulemuseks on asfaldi madal deformatsioonikindlus. Kahtlemata […]
Võimalike lõputööde teemadest (M 2025)
Pikad sõidukid ja geomeetria. Erinevad kategooriad – 16,5 ja 18,75 mis täna lubatud; kuni 20,75 palgiveokid, kuni 25.25 EMS ja kuni 34,5 EMS2 – nende pöördekoridorid nii rataste kui kere kontekstis, pimenurga analüüs ja erinevad ristmikud ning liiklussõlmed – kuidas erinevat tüüpi sõidukid nendes hakkama saavad. Esialgu on arvata, et ka praegused 16.5 ei mahu […]
Sillutiskatend
Sillutiskatendid vajaksid juhendit. Täna reguleerivad valdkonda kivide/plaatide eurostandardid ja MKM/MTM määrus 101. Ajalooliselt äraproovitud lahendused on enamvähem kajastatud nii määruses kui ka Tallinna juhendis (RT 2019) – see on suhtkoht adekvaatne veel tänagi, kuid ainult munakivisillutise ja klompkivi (kandilise leivapätsi laadne looduskivi) kohta, kui konstruktsioon on rajatud võlvina (mis toetub äärekividele) ja kivid valitud ning […]
Pluss-miinus kuuskümmend tonni
Euroopa Komisjon soovitab (direktiiv 96/53/EC muudatusettepanekus, mis on praegu läbirääkimisfaasis) kasutada rahvusvahelistes vedudes autorongide pikkuspiiranguks senise 18,75 meetri asemel 25,25 ning tõsta seejuures täismassi piiri 60 tonnini. Lihtsustatult võimaldab see kahe autorongiga vedada senise kolme autorongi koormad. Praktikas tähendab see tavalisele sooloveokile eelikuga standardse poolhaagise või sadulrongile lühema täishaagise lisamist. Eesti mõtleb kunagi seda lubada, […]
Soola mõju asfaltbetoonile (M)
Me teame, et soola põhiline mõju asfaldile on selles, et sool hoiab asfaltkatte pikalt niiske ehk märja. Ning märjas keskkonnas on igasugune kulumine kordades kiirem/intensiivsem (miks juba vanaisadel käiakivi veest läbi käis). Kulumine kui selline on naastrehvi mõjul oluliselt kiirem ja on selge, et mõlemal juhul eemaldatakse katte pinnalt või ka kivikeste vahelt sideainet ja […]
Soe asfalt
TrAm on püüdnud juurutada soojade asfaltsegude kasutust, seda nii ligniini kui teiste lisanditega. Kõigil juhtudel räägime tehasesegudest, mis paigaldatakse traditsioonilisel viisil asfaldilaotajaga. Sooja segu eripära on madalam segamise ja paigaldamise temperatuur. Tehnoloogiliselt on siin ilmselt mitu eripära aspekti – esiteks, kliimatingimused – kuuldavasti olevat see “soe” eriti ligniinilisandiga segu niiskustundlik, ehk et ka väikese vihmaga […]
Töökiht, meeter ja materjalinõuded
TrAm on 10.06.2024 väljastanud käskkirja millega täpsustatakse/muudetakse muldkeha juhendi sätteid filtratsioonimooduli osas, kuna määrus 71 enam veejuhtivust ei reguleeri. Töökihi määratlus – varem oli see M106: “muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3 ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast”. Määrus enam ei kehti, kuid selle vana määruse […]