Kollitused sügisel 2025
Novembris plaanis katendikoolitus 18.11 Addenda raames. Katendiarvutusest kvaliteedikontrollini. Kuna KAP 2.1 on väljas, saame ka sellest rohkem rääkida (ja näppida). Oktoobris oli kaks koolitust. Esiteks, Ehituskeskuse korraldatav kandevõime teemaline ja teiseks, maastikuarhitektidele suunatud katendikoolitus. Tooksin välja võtmeteemad kandevõimest. Miks me mõõdame Norm/juhend/määrus käseb. Et konstruktsioon “ära ei vajuks” koormamisel Mida me mõõdame Kandevõimet (elastsusmoodulit) E, […]
ÄP ja diskussioon teedeehitusest (15072025 täiendustega)
ÄP raadios Alar Toomingaga, kuid mõtteid täiendatud ka edasi, kukuraadios Karli Kontsoniga jutustamiseks Materjalid TÄNA. Me seni kasutame asfaldi all valdavalt liiva ja paekillustikku. Kohati ka graniiti. Taaskasutusena on levinud kompleksstabi, mis vana kasutatud freespuru, uue killustiku ning tsemendi ja bituumenemulsiooniga seotud. Ning asfaldid. Betooni oleme vaid katsetanud väikeses mahus. Peterburi tee on aastast 1967 […]
Mõned tähelepanekud projekteerijatele
Projekti seletuskirja alguses VÕI tiitellehel peaks olema firma MTR viide ning antud objekti pädeva ja vastutava isiku viited koos kehtiva kutsetunnistuse numbriga. Firma poolne vastutav isik (kes on MTR’s kirjas) ei pruugi olla sama mis projektil, kuid mõlemal peaks olema kehtiv ja vastav kutse. Ja kindlasti peab MTR’s antud firmal olema ka õigus vastava valdkonna […]
Servituut ja tee seisundi hindamine “enne ja pärast”
Maatükk võib olla avalike teede ääres ehk piirduda avaliku teega – sel juhul võib suhteliselt lihtne olla sellele maatükile juurdepääsu korraldamine. Kui aga otsene juurdepääs avalikule teele puudub? Sellised ilma juurdepääsuta maaüksused võivad tekkida reeglina sellest, et maade erastamisel, tagastamisel ja teistel maakorraldustoimingutel (näiteks, maaüksuste jagamisel) ei ole järgitud maakorraldusseaduse nõudeid. Jah, esineb ka juhtumeid, […]
Kandevõime ja tasasus kui kvaliteedi ja seisundinõuded
Kõigile avalikele teedele (ja väljakutele) kehtivad nõuded määrustest – MTM M101 Kvaliteedinõuded (viimane muudatus 2024) mis reguleerib muuhulgas nii tihenduse kui tasasusega seonduvat – mitte küll piisavalt või hästi, aga vähemalt on midagigi, kehtib see dokument avalike teede ehitusprotsessis ja objekti vastuvõtmise hetkeni. MTM M92 (viimane muudatus 2018) Seisundinõuded kehtib avalikele teedele kohe kui need […]
Alused ja materjalid
Teekonstruktsioon koosneb katendist ja muldkehast. Katend omakorda kattest ja alusest. Alus ise on ülakiht ehk kandevkiht, mis võib olla nii killustik (kvaliteetsem) kui stabi. Ja alakiht ehk jagav kiht, mis tuleks teha võimalikult kohalikust materjalist. Soome reglement eeldab et kummaski kihis ei tohiks peenosiseid olla üle 7%. Ja kandevkihilt sooviks reeglina saada 160 MPa (plaatkoormuskatsega), […]
Probleemid tee-ehituses – mustad augud katendis ja eelarves
Katendeid projekteerime üle 40 aastat vana metoodika alusel (BCH 46-83), mida ei ole võimalik kohandada tänastele koormustele. Projekteerimisnorm on uuendatud (2023), ka Tallinn kasutab juba Soome juhise (2018) baasil koostatud kataloogi. Kartuses et ehitajad hoiavad kokku bituumeni kui kõige kallima komponendi osas, on nõuded asfaldi bituumenisisaldusele sätestatud kõrged ja tulemuseks on asfaldi madal deformatsioonikindlus. Kahtlemata […]
Võimalike TTÜ/TKTK lõputööde teemadest (M 2026)
Kui konkreetse teema lõpus on juba tudengi nimi kirjas, siis on töö parasjagu tegemisel – kui kaitstud saab, kustutan siit artiklist. Taktiilsed kivid tänavaruumis (brai-kivid, mummukivid, triibukivid). Tänane juhend on koostatud Pimedate Ühingu eestvedamisel, kasutuse käigus on leitud piisavalt aspekte mida juhend ei käsitle ning kogemusi mis vajavad juhendiks kirjutamist. Nõuded kividele/plaatidele (standarditega reguleeritud betoonile, […]
Sillutiskatend
RAAMISTIK. Sillutiskatendid vajaksid juhendit. Täna reguleerivad valdkonda kivide/plaatide eurostandardid ja MKM/MTM määrus 101. Ajalooliselt äraproovitud lahendused on enamvähem kajastatud nii määruses kui ka Tallinna juhendis (RT 2019) / normis (RT 2025) – see on suhtkoht adekvaatne veel tänagi, kuid ainult munakivisillutise ja klompkivi (kandilise leivapätsi laadne looduskivi) kohta, kui konstruktsioon on rajatud võlvina (mis toetub […]
Pluss-miinus kuuskümmend tonni
Euroopa Komisjon soovitab (direktiiv 96/53/EC muudatusettepanekus, mis on praegu läbirääkimisfaasis) kasutada rahvusvahelistes vedudes autorongide pikkuspiiranguks senise 18,75 meetri asemel 25,25 ning tõsta seejuures täismassi piiri 60 tonnini. Lihtsustatult võimaldab see kahe autorongiga vedada senise kolme autorongi koormad. Praktikas tähendab see tavalisele sooloveokile eelikuga standardse poolhaagise või sadulrongile lühema täishaagise lisamist. Eesti mõtleb kunagi seda lubada, […]