Pikad sõidukid ja geomeetria. Erinevad kategooriad – 16,5 ja 18,75 mis täna lubatud; kuni 20,75 palgiveokid, kuni 25.25 EMS ja kuni 34,5 EMS2 – nende pöördekoridorid nii rataste kui kere kontekstis, pimenurga analüüs ja erinevad ristmikud ning liiklussõlmed – kuidas erinevat tüüpi sõidukid nendes hakkama saavad. Esialgu on arvata, et ka praegused 16.5 ei mahu […]
Võimalike lõputööde teemadest (M) Read More »
Sillutiskatendid vajaksid juhendit. Täna reguleerivad valdkonda kivide/plaatide eurostandardid ja MKM määrus 101. Ajalooliselt äraproovitud lahendused on enamvähem kajastatud nii määruses kui ka Tallinna juhendis (RT 2019) – see on suhtkoht adekvaatne veel tänagi, kuid ainult munakivisillutise ja klompkivi (kandilise leivapätsi laadne looduskivi) kohta, kui konstruktsioon on rajatud võlvina ja kivid valitud ning kiilutud ja vahed
Euroopa Komisjon soovitab (direktiiv 96/53/EC muudatusettepanekus, mis on praegu läbirääkimisfaasis) kasutada rahvusvahelistes vedudes autorongide pikkuspiiranguks senise 18,75 meetri asemel 25,25 ning tõsta seejuures täismassi piiri 60 tonnini. Lihtsustatult võimaldab see kahe autorongiga vedada senise kolme autorongi koormad. Praktikas tähendab see tavalisele sooloveokile eelikuga standardse poolhaagise või sadulrongile lühema täishaagise lisamist. Eesti mõtleb kunagi seda lubada,
Pluss-miinus kuuskümmend tonni Read More »
Me teame, et soola põhiline mõju asfaldile on selles, et sool hoiab asfaltkatte pikalt niiske ehk märja. Ning märjas keskkonnas on igasugune kulumine kordades kiirem/intensiivsem (miks juba vanaisadel käiakivi veest läbi käis). Kulumine kui selline on naastrehvi mõjul oluliselt kiirem ja on selge, et mõlemal juhul eemaldatakse katte pinnalt või ka kivikeste vahelt sideainet ja
Soola mõju asfaltbetoonile (M) Read More »
TrAm on püüdnud juurutada soojade asfaltsegude kasutust, seda nii ligniini kui teiste lisanditega. Kõigil juhtudel räägime tehasesegudest, mis paigaldatakse traditsioonilisel viisil asfaldilaotajaga. Sooja segu eripära on madalam segamise ja paigaldamise temperatuur. Tehnoloogiliselt on siin ilmselt mitu eripära aspekti – esiteks, kliimatingimused – kuuldavasti olevat see “soe” eriti ligniinilisandiga segu niiskustundlik, ehk et ka väikese vihmaga
TrAm on 10.06.2024 väljastanud käskkirja millega täpsustatakse/muudetakse muldkeha juhendi sätteid filtratsioonimooduli osas, kuna määrus 71 enam veejuhtivust ei reguleeri. Töökihi määratlus – varem oli see M106: “muldkeha ülemine osa, mis paikneb katendist allpool kuni 2/3 ulatuses konstruktsiooni külmumissügavusest, kuid mitte rohkem kui 1,5 m sügavuseni katte pinnast”. Määrus enam ei kehti, kuid selle vana määruse
Töökiht, meeter ja materjalinõuded Read More »
Programm KAP on koostatud NL juhise BCH 46-83 baasil (Maanteeameti juhendid MA 2001-52 ja MA 2017-003 ei muutnud aluseid, 2001 kitsendas sisuliselt juhise meie kliimatsooniga, hiljem on korrigeeritud mõnede materjalide elastsusmooduleid ja täpsustatud varutegureid ning muudetud siirdetegureid koormusarvutuse alusena). Kuskil Vene juhendites ei ole esitatud väidet, et arvutustulemus oleks ehitusprotsessis otseselt kontrollitav mingi mõõteseadmega. On
KAP ja kandevõimenumbrid Read More »
Siirdekiilu kasutatakse külmumissügavuse ulatuses külmakerkelisest pinnasest võimalikult tuleneva külmakerke tasandamiseks, seega, külmumissügavuses oleva aluspinnase (ehk selle külmakerkelisuse kategooria) muutumisel. Enamlevinud siirdekiilu kasutuse vajadus seondub truupide ehituse ja kapitaalremondiga (asendamisega). Projekteerimisnormides on toodud siirdekiilu kalle – täna kehtivas Kliimaministeeriumi määruses nr 71, tabelis 34 toodud sõltuvalt projektkiirusest, 1:7 kuni 1:30. Ja ka MKM määruses 101 (kuigi
RB on koostanud juhise (Raudtee Tehniline Kirjeldus), kus määratakse täpsemalt, milliseid materjale tuleb kasutada ja kuidas tagada tööde kvaliteet. Juhise koostamisel on juhindutud raudteestandardist UIC 719R ja selle uuemast versioonist 70719. Kuna hanked põhitrassi teemas käivad, siis peab keegi pakkuja kahtlased asjad ära küsima sest kui küsitud ei ole ja leping alla kirjutatud, siis on
RB muldkeha ehitamise kvaliteedikontroll (Siim Paulus MSc) Read More »
Eurokraavi mõiste on veidi eksitav. Kraav on ta küll, selleks et teekonstruktsioon ja selle all olev pinnas kuivem püsiks ja tee kestaks. Kuid seos euroga on vaid ajaline – sajandivahetuse paiku käisid meil abiks Soome teedeinsenerid ja püüti aru saada miks Eesti teed nii kehvad on. Selgus, et veetase liiga kõrge. Kraavivajadust on põhjendanud ka