Määruses on muutunud filtratsiooniga seonduv ja veidi ka mõisted. Ei saa kinnitada, et tulemus väga hea oleks, põhimõtteliselt on see samm tagasi kuid loodame et uus normitekst ka valmis saab ja siis ehk saab filtratsiooni teema prügikasti saata.

Statistikaamet kogub infot aruande TS52 jaoks, selles esitatakse veokite läbitud kilomeetrid telgede arvu järgi. Huvitav inf. Veomahud on ujunud, 2001 – 512 miljonit kilomeetrit – tõusnud 595 miljonini (2004) ja langenud praeguseks 315 miljonini. Peaaegu kaks korda. Ei usu, et tegelikult vedamist vähem, lihtsalt suure osa ka Eesti-siseseid vedusid teevad teised, odavamate juhtidega. Kuid teine

Seni oleme harjunud mõistma tüüpkatendina etteantud konstruktsiooni, kus valitakse lahendus, mis on korra läbi arvutatud ning projekteerija lihtsalt võtab valmislahendi materjalid koos etteantud kihipaksustega. Nüüd on ilmselt aeg seda mõistet täpsustada. On olemas tüüplahendused ja erilahendused. Nende kahe kategooria vahe seisneb materjalide ja pinnaste lähteandmetes, erilahenduste puhul mõõdetakse konkreetsete materjalide arvutusparameetrid ning neid kasutatakse otseselt

Ajendiks avarii Kirdalu-Tagadi lõigul, põder vs auto. Sotsiaalmeedias tagasiside, kus mitmeid kordi on kohatud loomi teed ületamas ja keskpiire on seganud ning loom eksleb tee peal ehk püüab tagasi minna. Selgub tõsiasi, et keskpiirdega lõik on paigutatud vahetult rohekoridori kõrvale. Ning põhimõtteliselt võiks loomade liikumistee juures olla katkestus, nagu Tartu maanteel (ja ka Pärnu suunal)

For whom and why.

To establish and keep contacts between engineers around the world, who are dealing with pavement issues. Main target – joint platform to exchange experiences on use of LWD (lightweight deflectometer) technology, in particular, on Danish school. If someone knows more, let colleagues know. On quality control, on pavement diagnostics etc. Maybe some statistics also. Expecting