KRUUS
KAP näeb kruusa elastsusmooduliks 150 MPa. Kuid millistele nõuetele peab vastama materjal, mida me kruusaks nimetame? Käsitleme teemat kahes võtmes – nii KAPi kontekstis kui paralleelselt ka Soome reglemendi, Odemarki valemiga arvutatud katendite kontekstis. KAP tugineb NL aegsele normile BCH 46-83 ja materjalide määratlused tulenevad GOSTist. 2014 sai TTÜ sildi alt Maanteeametile koostatud uurimistöö, mis […]
Nõudeid erateedele
Ehitusseadustik reguleerib alates 2015 ka teedega seonduvat. Üldiselt leitakse, et EhS piirdub avalike teedega, ka ametnikud teavad seda – Peatükk 11 Tee §91 Kohaldamisala (1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Samas on seaduses veidi varem ka teine punkt, mida oskab ka kohtunik lugeda – Peatükk 2 Põhimõtted ja põhinõuded. […]
Eestil ei ole raha ega maavarasid 2+2 teede ehitamiseks?
Ajendi kirjutamiseks andis raadiosaate pealkiri. Mis võis ka olla pealkirjaniku tekitatud (viide: ajakirjanike professioon koosneb muuhulgas pealkirjanikest ja ajakurjanikest). Mis ärgitas küsima, KAS tõesti ei ole ja MIKS ei ole (siis raha ja maavarasid). Insenerile rahatrükki ei õpetatud, küll aga seda, et ehitada saab ka käepärasematest materjalidest. Menetleja sellega päri ei ole – pole juhendit […]
Kulumisvaru asfaltkatetel
Kulumisvarul on mitu erinevat käsitlust, täna on maanteenormis (M106) lubatud lisada kulumisvaru, elastsete katendite projekteerimisjuhises (MA-2017-003) nähakse ette asfaltkatetes kulumisvaru 1 cm. Teiste riikide normides tuleb ette ka kulumisvaru ulatusena lubatud roopasügavus. St, kui max lubatud roopasügavus on 2 cm, siis tuleb projekteerimisel pärast arvutusi sama palju lisada ülemist kihti. See 1 cm on “kirik […]
60 tonni
See oli siis lähtepositsioon ehk teadmine uuringut alustades (oktoober 2022) Avalikele teedele lubatud raskeveokite täismassi piir on üle Euroopa 40/44 tonni, seda viieteljelisel kooslusel (kaheteljeline veduk, kolmeteljeline poolhaagis, pikkusega kuni 16,5 meetrit). Sama massipiirang on ka autorongidele (kastiga auto ja haagis, kogupikkus kuni 18,75 meetrit). Teljekoormus on piiratud 10 tonniga, paarisratastega veoteljele on lubatud 11,5 […]
Odemarki valem ja selle kasutus
Soome teekonstruktsioonide projekteerimise juhis 2018/038 on tõlgitud ka eesti keelde, tõsi, mitte just kõige kvaliteetsemalt. Algallika leiab Väylä saidilt. Tasub aga minna teise lingi kaudu, leiame lisaks juhendile ka Exceli, millega siis kandevõimet arvutada. Muidu ilus, kuid üks väike tehniline aps – näite numbrid ei vasta reglemendile, sest sidumata kihid peaksid olema paksuses 15…30 cm. […]
Betoonkatend
Ka asfaltbetoon ja väävelbetoon on betoonid, kuigi kummaski pole tsementi sees. Arutaks siiski tsemendiga katendikihtide teemat ja betoontee mõistena käsitleks tsemendisisaldusega katendikihiga teed. Ning täpsustaks veel, mitte lihtsalt katendikihi vaid kattekihi osas, sest katend koosneb kattest, alusest ja lisakihtidest. Kuid siin läheb asi juba ähmasemaks, sest tsemendiga kiht võib paikneda nii kattes kui aluses. Betoonteena […]
Ringristmikud ja pöördealad ning asfaldi valik – SMA või surf
SMA või AC surf – üldiselt on SMA segul eelised AC surf ees nii paremas skeletis (koormustaluvus) kui haardeteguris. Tegelikult pole pilt aga nii ühene, skeleti eelis ilmneb sellest, et peenosiseid on segus vähem, segu on poorsem ja kivimaterjal on omavahel paremini kontaktis. AC surf poorsus on väiksem ja seega ka segu nihkekindlus. AC surf […]
Erateed, kruusateed ja nõuded
Palju on küsitud, milliseid nõudeid on esitatud erateedele. Ehitusseadustikus on selgelt kirjas, et reguleeritakse avalikult kasutatavate teede kohta käivat. Siis üheselt riigi ja KOV omandis olevad teed ning lepinguga KOV kasutada antud teed. Nendel teedel on siis ka hoolduse ja remondi kohustused reguleeritud. Lisaks on avalikkusele ligipääsetavad erateed, mis sisuliselt laieneb näiteks, kaubanduskeskuse juurdepääsule ja […]
Dreenkiht
Määrus 106 ehk täna ka määrus 89 – hakkas kehtima 2022 algusest – muutis senist dreenkihi määratlust, vajalikkust ja sisu. Kliimaministri määrus 71 alates 2023 novembrist, muutis teemat veel enam – dreenkihi mõiste ja seos on määrusest kadunud. Seega, on ameti nõuded dreenkihi või ka filtratsiooni kohta nende endi soovmõtlemine, tahtmatus nõudeid leevendada, kartus et […]