Eurokraavi mõiste on veidi eksitav. Kraav on ta küll, selleks et teekonstruktsioon ja selle all olev pinnas kuivem püsiks ja tee kestaks. Kuid seos euroga on vaid ajaline – sajandivahetuse paiku käisid meil abiks Soome teedeinsenerid ja püüti aru saada miks Eesti teed nii kehvad on. Selgus, et veetase liiga kõrge. Kraavivajadust on põhjendanud ka […]

Asfaldikihtide summaarne paksus aitab tõsta teekonstruktsiooni kandevõimet. Mitu probleemi on siiski teravalt üleval: mitmekihilises asfaltkattes on suurimad nihkepinged ca 10 cm sügavuses. Selles sügavuses on reeglina AC bin, mille eripära on suuremas bituumenisisalduses. Bin kasutatakse eelkõige siis, kui ülakihis on SMA, sest SMA peaks kuigivõrd vett läbi juhtima. Suurema bituumenisisaldusega kaasneb reeglina ka väiksem poorsus.

Uuendatud juhend on välja antud 27.11.2023. Siiski on siin mõndagi vaieldavat, kuid sellest järjekorras.  Sisse on toodud tee klass – seda sellisel kujul ei oleks vaja, saab ka KAPis tee klassi asemel anda liiklussageduse või valida selle vahemiku, mis peaks vastama senisele tee klassile. Aga siin pole sisulist probleemi. Pakutud lahenduse puhul on tee klass

Kehtivas avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisnormis määrus 106/89 on kirjas, et dreenkiht tehakse erandjuhtumitel, üles loetud millal. Linnatänavate osa on reguleeritud standardis EVS 843:2016. Dreenkihis  VÕIB kasutada killustikku – kuid killustikul ei saa teha veejuhtivuse (filtratsiooni) katseid täna kehtivate meetoditega (EVS 901-20). Killustiku veejuhtivus on suurusjärgus 300…600 m/ööp või enam ja seetõttu reeglina ei ole killustikule

Oleme näinud uhtumisi pea kõigi uute teede juures – seda nii muldkeha ääres kui ka süvendis või sügavama kraavi välisservas. Kas need on paratamatus või annab siiski midagi teha, et uhtumisi ära hoida või nende ulatust piirata. Esmalt nn eurokraavidest – mõiste, mis ei vasta tegelikult sisule. Nimelt puudub järskude kraavide rajamisel seos Euroopaga, see

KAP näeb kruusa elastsusmooduliks 150 MPa. Kuid millistele nõuetele peab vastama materjal, mida me kruusaks nimetame? Käsitleme teemat kahes võtmes – nii KAPi kontekstis kui paralleelselt ka Soome reglemendi, Odemarki valemiga arvutatud katendite kontekstis. KAP tugineb NL aegsele normile BCH 46-83 ja materjalide määratlused tulenevad GOSTist. 2014 sai TTÜ sildi alt Maanteeametile koostatud uurimistöö, mis

Ehitusseadustik reguleerib alates 2015 ka teedega seonduvat. Üldiselt leitakse, et EhS piirdub avalike teedega, ka ametnikud teavad seda – Peatükk 11 Tee §91 Kohaldamisala  (1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Samas on seaduses veidi varem ka teine punkt, mida oskab ka kohtunik lugeda – Peatükk 2 Põhimõtted ja põhinõuded.

Ajendi kirjutamiseks andis raadiosaate pealkiri. Mis võis ka olla pealkirjaniku tekitatud (viide: ajakirjanike professioon koosneb muuhulgas pealkirjanikest ja ajakurjanikest).  Mis ärgitas küsima, KAS tõesti ei ole ja MIKS ei ole (siis raha ja maavarasid). Insenerile rahatrükki ei õpetatud, küll aga seda, et ehitada saab ka käepärasematest materjalidest. Menetleja sellega päri ei ole – pole juhendit