KAP ja kandevõimenumbrid
Programm KAP on koostatud NL juhise BCH 46-83 baasil (Maanteeameti juhendid MA 2001-52 ja MA 2017-003 ei muutnud aluseid, 2001 kitsendas sisuliselt juhise meie kliimatsooniga, hiljem on korrigeeritud mõnede materjalide elastsusmooduleid ja täpsustatud varutegureid ning muudetud siirdetegureid koormusarvutuse alusena). Kuskil Vene juhendites ei ole esitatud väidet, et arvutustulemus oleks ehitusprotsessis otseselt kontrollitav mingi mõõteseadmega. On […]
Siirdekiil
Siirdekiilu kasutatakse külmumissügavuse ulatuses külmakerkelisest pinnasest võimalikult tuleneva külmakerke tasandamiseks, seega, külmumissügavuses oleva aluspinnase (ehk selle külmakerkelisuse kategooria) muutumisel. Enamlevinud siirdekiilu kasutuse vajadus seondub truupide ehituse ja kapitaalremondiga (asendamisega). Projekteerimisnormides on toodud siirdekiilu kalle – täna kehtivas Kliimaministeeriumi määruses nr 71, tabelis 34 toodud sõltuvalt projektkiirusest, 1:7 kuni 1:30. Ja ka MKM määruses 101 (kuigi […]
RB muldkeha ehitamise kvaliteedikontroll (Siim Paulus MSc)
RB on koostanud juhise (Raudtee Tehniline Kirjeldus), kus määratakse täpsemalt, milliseid materjale tuleb kasutada ja kuidas tagada tööde kvaliteet. Juhise koostamisel on juhindutud raudteestandardist UIC 719R ja selle uuemast versioonist 70719. Kuna hanked põhitrassi teemas käivad, siis peab keegi pakkuja kahtlased asjad ära küsima sest kui küsitud ei ole ja leping alla kirjutatud, siis on […]
Eurokraav
Eurokraavi mõiste on veidi eksitav. Kraav on ta küll, selleks et teekonstruktsioon ja selle all olev pinnas kuivem püsiks ja tee kestaks. Kuid seos euroga on vaid ajaline – sajandivahetuse paiku käisid meil abiks Soome teedeinsenerid ja püüti aru saada miks Eesti teed nii kehvad on. Selgus, et veetase liiga kõrge. Kraavivajadust on põhjendanud ka […]
Asfaldi nihkepinged ehk deformatsioonikindlus
Asfaldikihtide summaarne paksus aitab tõsta teekonstruktsiooni kandevõimet. Mitu probleemi on siiski teravalt üleval: mitmekihilises asfaltkattes on suurimad nihkepinged ca 10 cm sügavuses. Selles sügavuses on reeglina AC bin, mille eripära on suuremas bituumenisisalduses. Bin kasutatakse eelkõige siis, kui ülakihis on SMA, sest SMA peaks kuigivõrd vett läbi juhtima. Suurema bituumenisisaldusega kaasneb reeglina ka väiksem poorsus. […]
60 tonni ja järeldused
60 tonni Eesti teedele – poolt ja vastu Lühidalt: 60 tonnised kuni 25,25 m pikad autorongid (EMS) on tulemas Euroopas kõigile TEN-T teedele. Eesti raskesõidukitest 20…30% on ülekaalulised ja osalt selle tõttu lagunevad meie teed kiiremini. Koormuse paremaks jagamiseks on vaja autorongile rohkem telgi ja rohkem pikkust. Palju aitab ka paarisrataste kasutus mitte ainult veotelgedel […]
Elastsete katendite projekteerimisjuhis 2023
Uuendatud juhend on välja antud 27.11.2023. Siiski on siin mõndagi vaieldavat, kuid sellest järjekorras. Sisse on toodud tee klass – seda sellisel kujul ei oleks vaja, saab ka KAPis tee klassi asemel anda liiklussageduse või valida selle vahemiku, mis peaks vastama senisele tee klassile. Aga siin pole sisulist probleemi. Pakutud lahenduse puhul on tee klass […]
Materjalidele esitatavad nõuded – killustik ja liiv
Kehtivas avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisnormis määrus 106/89 on kirjas, et dreenkiht tehakse erandjuhtumitel, üles loetud millal. Linnatänavate osa on reguleeritud standardis EVS 843:2016. Dreenkihis VÕIB kasutada killustikku – kuid killustikul ei saa teha veejuhtivuse (filtratsiooni) katseid täna kehtivate meetoditega (EVS 901-20). Killustiku veejuhtivus on suurusjärgus 300…600 m/ööp või enam ja seetõttu reeglina ei ole killustikule […]
Uhtumised teekonstruktsioonis
Oleme näinud uhtumisi pea kõigi uute teede juures – seda nii muldkeha ääres kui ka süvendis või sügavama kraavi välisservas. Kas need on paratamatus või annab siiski midagi teha, et uhtumisi ära hoida või nende ulatust piirata. Esmalt nn eurokraavidest – mõiste, mis ei vasta tegelikult sisule. Nimelt puudub järskude kraavide rajamisel seos Euroopaga, see […]
Tallinna tüüpkatendi (kataloogikatend ehk katendikataloog) rakendamine ehk uuendamine
Tallinna kataloog on koostatud 2015 ning teine versioon 2018, kinnitatud 2019 ja leitav Riigi Teatajast. Aega on mööda läinud ning praegu oleks aeg seda täiendada. Verner Martiseni MSc töö pani kokku aluse uuendamiseks. Üldosa Mõisted. Katend (kate+alus ja külmakaitsekihid), muldkeha (koos vee äraviimiseks vajalikuga), aluspinnas. Skeem Soome juhise baasil. Standardid (pinnased, materjalid, asfalt, tänavad). Pinnaseliigitused […]