PR ehk “park & ride”
See ei ole Public Relation või Pööbli Rahustamine, vaid pigem Park&Ride teema arendus. Asukoht ei pea olema vahetult linnas, see võib paikneda ka linnalähialas arenduspiirkonna juures – Tallinna puhul sobiks näiteks ka Jüri sõlme lähiala või ka Kanama sõlme kõrval, kuid sealt peab olema hea ühendus kõigi suundadega. Sõlm ise peab võimaldama linnaliini jaoks tagasipöörde […]
Kiirtee
Liiklusseaduses on kiirtee määratletud: asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega; Lisaks on LS-s määratletud, et: Kiirteel ei tohi: 1) liigelda jalakäija, loomaga, […]
Automaks
Automaksu kolm alaliiki, mis võivad rakenduda ka kombineeritud viisil. 1) registrimaks mida maksad auto registrisse kandmisel, 2) aastamaks (ehk indulgents), mida maksad auto misiganes tehnilise näitaja alusel kuid sõltumata tegelikust läbisõidust, 3) teekasutustasu, mida maksad sõltuvalt sõidetud kilomeetrite arvust. Kõigi nende kolme erineva sisu puhul on rakendamine võimalik siduda auto mistahes tehnilise näitajaga (CO2 või […]
Kandevõime üldehituses (MaaRYL ja InfraRYL)
Esmalt terminoloogiline klaarimine. Kandevõime all teedeehituses mõistetakse konstruktsiooni (ehk selle valmisehitatud osa) elastsusmoodulit (mõnede käsitluste järgi ka deformatsioonimoodulit). Üldehituses ja ka standardis EVS-EN 1997-1 (geotehniline projekteerimine) on kandevõime defineeritud kui konstruktsiooni võime ilma purunemata (purunemiseelne omadus) taluda koormust. Teedeehitajad arvestavad korduvkoormustega ning seetõttu hindavad materjali omadusi mitte ühekordse purustamise (maksimaalselt võimaliku ühekordse koormuse) vaid tööolukorras […]
Tallinna tüüpkatendi (kataloogikatend ehk katendikataloog) rakendamine ehk uuendamine
Tallinna kataloog on koostatud 2015 ning teine versioon 2018, kinnitatud 2019 ja leitav Riigi Teatajast. Aega on mööda läinud ning praegu oleks aeg seda täiendada. Linn on küll kataloogist teinud projekteerimise ja ehitamise nõuded, kuid teede osa on jäänud sisuliselt vana, kuigi ülejäänud raamistik on muutunud – 2023 jõustunud TPN (M71) sisu ei ole arvestatud […]
KRUUS
KAP näeb kruusa elastsusmooduliks 150 MPa. Kuid millistele nõuetele peab vastama materjal, mida me kruusaks nimetame? Käsitleme teemat kahes võtmes – nii KAPi kontekstis kui paralleelselt ka Soome reglemendi, Odemarki valemiga arvutatud katendite kontekstis. KAP tugineb NL aegsele normile BCH 46-83 ja materjalide määratlused tulenevad GOSTist. 2014 sai TTÜ sildi alt Maanteeametile koostatud uurimistöö, mis […]
Nõudeid erateedele
Ehitusseadustik reguleerib alates 2015 ka teedega seonduvat. Üldiselt leitakse, et EhS piirdub avalike teedega, ka ametnikud teavad seda – Peatükk 11 Tee §91 Kohaldamisala (1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Samas on seaduses veidi varem ka teine punkt, mida oskab ka kohtunik lugeda – Peatükk 2 Põhimõtted ja põhinõuded. […]
Ohutud 2+1 põhimaanteed on optimaalsed?
Isand Ossinovski on sellise teesi püstitanud (maksumüüri taga, kuid link siis ka – https://arvamus.postimees.ee/7711124/jevgeni-ossinovski-udujutt-et-polevkivitoostus-saab-samamoodi-jatkata-tuleb-lopetada). Lahtise tekstina leitav ka https://www.sotsid.ee/jevgeni-ossinovski-udujutt-et-polevkivitoostus-saab-samamoodi-jatkata-tuleb-lopetada/ Hüüdlausena kõlab hästi, kuid siin on teatud eeldused. Mistõttu me tänaseni projekteeritud ja ehitatud 2+1 teelõike veel optimaalseks pidada ei saa. Milles asi? Esiteks, siis peaks 2+1 olemagi sisuliselt pidevana lahendatud – ühe suuna möödasõiduvõimalus jätkub […]
KOV ja juhendmaterjalid
Juhised avalike teede projekteerimisel ja ehitusel Kui avalik sektor tellib mingi teetöö, antakse ette millistest normdokumentidest ja juhistest tuleb juhinduda. Paraku ei ole see pilt ühene, sest juhendeid on üksjagu MNT/TrAm välja antud, kuid need kehtivad vaid riigimaanteedele. KOV omandis ja kasutuses olevad teed vajavad ka projekte, kuid siin on katvana vaid seadused (EhS) ja […]
Teed kipuvad talvega lagunema. Miks ja mida teha annab?
Võtame ette kogu teede elukaare. Kindlasti on põhjuseid oluliselt rohkem ning mõjuma hakkavad erinevate tegurite kombinatsioonid. Nii mõnigi teema neist pole otse talvega seotud, kuid siiski. Kavandamine. Pikaajaline plaan ja sihipärane tegevus – haakub üldiselt planeerimise või planeerimatusega. Selge plaani olemasolul ei oleks vaja muutuvas olukorras asju ümber ehitada. Räägime Eesti üleriigilistest, maakonna ja valla […]