5G ja teede projekteerimisnorm
Uudisekünnise ületas artikkel mobiilioperaatoritelt. Teema kerkis sellest, et Kose-Mäo käikuandmise järel avastati leviaugud – keegi jäi magama, nt teenusepakkuja ei arvestanud et tee läeb uuele trassile koos klientidega ja nüüd püüab kohustusi riigile üle kanda. Võib mõista 5G olulisust isesõitjate ja muu ITS jaoks. Ka Euroopa poolelt on miski projekt mis toetab sellise võrgu EHITAMIST. […]
Materjalidele esitatavad nõuded – killustik ja liiv
Kehtivas avalikult kasutatavate maanteede projekteerimisnormis määrus 106/89 on kirjas, et dreenkiht tehakse erandjuhtumitel, üles loetud millal. Linnatänavate osa on reguleeritud standardis EVS 843:2016. Dreenkihis VÕIB kasutada killustikku – kuid killustikul ei saa teha veejuhtivuse (filtratsiooni) katseid täna kehtivate meetoditega (EVS 901-20). Killustiku veejuhtivus on suurusjärgus 300…600 m/ööp või enam ja seetõttu reeglina ei ole killustikule […]
Planeeringust, selle puudumisest ja tagajärgedest
Tallinnal on Üldplaneering – aastast 2001. Huvitavad nopped: Tagatakse võimalused kesklinna liiklusolude parandamiseks ühistranspordi arendamisega ja maa reserveerimisega uutele magistraalteedele, nagu Põhja-ja Lõunaväil, Pelgulinna (Erika-Humala-Laki), Kalamaja ja Pääsküla möödasõiduteed. Tänavavõrgu arendamisel on lähiaastakümne prioriteetseks ülesandeks linnakeskusest tangensiaalsete möödasõiduteede rajamine. Vaieldamatuks prioriteediks on Põhjaväil, mis on ühtlasi rahvusvahelise Via Baltica projekti üks element. Linnaosadel on veidi […]
Siniroheruumist
Vihmavee äravool ja teised riigid. Eesti sajuveekanalisatsiooni süsteemid on valdavalt välja ehitatud Nõukogude Liidu vastavate normatiivide alusel. Ilmselt on aja jooksul muutunud valingvihmade intensiivsus – see omakorda on seotud laiemalt kliimamuutustega, kuid ka üldse veeringe kiirenemisega (lageraied hajaasustuse aladel ja vett mitteimavad pinnad tiheasustusaladel). Muutunud on standardid, EVS 848:2013 täiendati oluliselt 2021 ja uuenduse käigus […]
TeeMidaTahad
Väga mitmeti tõlgendatav pealkiri, ESTEL (Eesti Taristuehituse Liit) kavatseb seda laiendada Paide Arvamusfestivalil (11.08 kell 16). Ette on pandud teemadering: On see turvalisem tee koju, ohutu ja kiirem sõit Tallinnas Pärnusse, taevasinine läbimõeldud rattatee või rohetehnoloogiate abil ehitatud teed. Kuidas ehitame nutikaid teid? Millist linnaruumi väärime? Kas energiat andev tee on käegakatsutav tulevik? Kas elektriautodega […]
Uhtumised teekonstruktsioonis
Oleme näinud uhtumisi pea kõigi uute teede juures – seda nii muldkeha ääres kui ka süvendis või sügavama kraavi välisservas. Kas need on paratamatus või annab siiski midagi teha, et uhtumisi ära hoida või nende ulatust piirata. Esmalt nn eurokraavidest – mõiste, mis ei vasta tegelikult sisule. Nimelt puudub järskude kraavide rajamisel seos Euroopaga, see […]
Kandevõime mõõtmine avalikel teedel M101 alusel
Normitehniline vastuolu MKM määrus 2 (2020), Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded, sätestab vajalikuna viite katendi tugevusarvutusele või valitud tüüpkatendile (ei ole otsest viidet kandevõimele). Muldkeha ja dreenkihi osas on sätestatud et projekt esitab nõuded tihendustegurile (mitte kandevõimele). MKM määrus 106 (2015/2021) rääkis katendi vähimast nõutavast elastsusmoodulist ja muldkeha pinnaste tihendustegurist. MKM määruse 101 ainus viide kandevõimele […]
Juriidiline müts silmini peas
Konkreetne klient, kuid ma ei maini siin nimesid ega ka valda. Eurorahadega on vahetatud vee ja kanali torustikud ning tööde järel peaks ka katendid taastama. Valla vee-ettevõte kui suure töö tellija kinnitab, et teed on nüüd paremad kui enne. Ehitaja – peatöövõtjana tuntud suurettevõte (kuigi, sisulised tööd tegid väiksemad firmad), omanikujärelevalve samuti tuntud ja spetsialiseerunud […]
Tee projekteerimisnorm ja tänane reglement
Uue normiga seonduv Uue projekteerimisnormi teksti jõustamisega seonduvad otsesed muutused ning lahendada tuleks vastuolud, mis esinevad tänastes regulatsioonides eriti juhul, kuni juhendeid ringi ei ole tehtud. Normiteksti järgi peaks pinnaste ja materjalide liigitus järgima EVS-EN ja EVS-EN ISO standardiseeriaid. KAP alused on GOST-i liigituses ja kuigi 2014 püüdsime leida üleminekuskeemi, siis see ei ole täielik. […]
Autorehvide edasine saatus
https://vikerraadio.err.ee/1609000271/sven-sillamae-rehviplokkide-kasutamine-tee-ehituses-tekitab-pohjendamata-eelarvamusi Sven Sillamäe seletab loogiliselt ühe poole teemast – et kuidas vanarehve kasutada. Mingit keskkonnatraagikat siin pole, testid kõik tehtud. Mu küsimus on hoopis selles, et KAS on mõistlikum rehvid pürolüüsiga töödelda – saades tulemuseks vedelkütuse ja söe mis samuti kütuseks liigitub. Rekkarehvides on palju metalli, töötlemisel see muidugi läheb uuesti metalliks. Kuid muus mõttes […]