Tallinna kataloog on koostatud 2015 ning teine versioon 2018, kinnitatud 2019 ja leitav Riigi Teatajast. Aega on mööda läinud ning praegu oleks aeg seda täiendada. Üldosa Mõisted. Katend (kate+alus ja külmakaitsekihid), muldkeha (koos vee äraviimiseks vajalikuga), aluspinnas. Skeem Soome juhise baasil. Standardid (pinnased, materjalid, asfalt, tänavad). Pinnaseliigitused EVS-EN ISO järgi. Muldkeha koosseisus filterkiht mis takistab […]

KAP näeb kruusa elastsusmooduliks 150 MPa. Kuid millistele nõuetele peab vastama materjal, mida me kruusaks nimetame? Käsitleme teemat kahes võtmes – nii KAPi kontekstis kui paralleelselt ka Soome reglemendi, Odemarki valemiga arvutatud katendite kontekstis. KAP tugineb NL aegsele normile BCH 46-83 ja materjalide määratlused tulenevad GOSTist. 2014 sai TTÜ sildi alt Maanteeametile koostatud uurimistöö, mis

Ehitusseadustik reguleerib alates 2015 ka teedega seonduvat. Üldiselt leitakse, et EhS piirdub avalike teedega, ka ametnikud teavad seda – Peatükk 11 Tee §91 Kohaldamisala  (1) Käesoleva peatüki nõudeid kohaldatakse avalikult kasutatavale teele ja avalikkusele ligipääsetavale erateele. Samas on seaduses veidi varem ka teine punkt, mida oskab ka kohtunik lugeda – Peatükk 2 Põhimõtted ja põhinõuded.

Isand Ossinovski on sellise teesi püstitanud (maksumüüri taga, kuid link siis ka – https://arvamus.postimees.ee/7711124/jevgeni-ossinovski-udujutt-et-polevkivitoostus-saab-samamoodi-jatkata-tuleb-lopetada). Lahtise tekstina leitav ka https://www.sotsid.ee/jevgeni-ossinovski-udujutt-et-polevkivitoostus-saab-samamoodi-jatkata-tuleb-lopetada/ Hüüdlausena kõlab hästi, kuid siin on teatud eeldused. Mistõttu me tänaseni projekteeritud ja ehitatud 2+1 teelõike veel optimaalseks pidada ei saa. Milles asi? Esiteks, siis peaks 2+1 olemagi sisuliselt pidevana lahendatud – ühe suuna möödasõiduvõimalus jätkub

Juhised avalike teede projekteerimisel ja ehitusel Kui avalik sektor tellib mingi teetöö, antakse ette millistest normdokumentidest ja juhistest tuleb juhinduda. Paraku ei ole see pilt ühene, sest juhendeid on üksjagu MNT/TrAm välja antud, kuid need kehtivad vaid riigimaanteedele. KOV omandis ja kasutuses olevad teed vajavad ka projekte, kuid siin on katvana vaid seadused (EhS) ja

Võtame ette kogu teede elukaare. Kindlasti on põhjuseid oluliselt rohkem ning mõjuma hakkavad erinevate tegurite kombinatsioonid. Nii mõnigi teema neist pole otse talvega seotud, kuid siiski. Kavandamine. Pikaajaline plaan ja sihipärane tegevus – haakub üldiselt planeerimise või planeerimatusega. Selge plaani olemasolul ei oleks vaja muutuvas olukorras asju ümber ehitada. Räägime Eesti üleriigilistest, maakonna ja valla

Ajendi kirjutamiseks andis raadiosaate pealkiri. Mis võis ka olla pealkirjaniku tekitatud (viide: ajakirjanike professioon koosneb muuhulgas pealkirjanikest ja ajakurjanikest).  Mis ärgitas küsima, KAS tõesti ei ole ja MIKS ei ole (siis raha ja maavarasid). Insenerile rahatrükki ei õpetatud, küll aga seda, et ehitada saab ka käepärasematest materjalidest. Menetleja sellega päri ei ole – pole juhendit

Seoses küll ühe võimaliku kohtuasjaga ilmnes vajadus selgeks saada, millised on nõuded päästeteenistuse poolt juurdepääsudele. Järgnevalt siis küsimused-vastused: Millise sõiduki juurdepääs tuleb tagada teede planeerimisel, sealhulgas ka detailplaneeringu teedeosa kavandamisel. Kas see on erinev sõltuvalt krundil paiknevast või kavandatavast hoonestusest? Siis, mitmetonnine, mitmeteljeline, kui pikk – et saaks kujundada ka pöördekoridorid. Ja kui lähedale sõiduk

MTM määrus 101 vajab muutmist sõltumatult kogu muust taustsüsteemist. On ka selge, et määrusesse sissekirjutatud kandevõime mõõtmise teema on ajale jalgu jäänud – seetõttu, et: me oleme hakanud mõistma, et määrusejärgne metoodika (Inspector/Loadman) pole korrektne, rääkimata konkreetsetest kandevõime väärtustest mis määrusest leitavad. reaalsed konstruktsioonid on erinevatest materjalidest ja erinevate kihipaksustega, mistõttu ei ole juba põhimõtteliselt

Imavere õnnetuse valguses on põhjust midagi lahti kirjutada ehk üle vaadata. Haardetegur projekteerimisnormide ja kvaliteedinõuete valguses – standardis sätestatud seadmed, mille kasutamine eeldab ca millimeetrise veekile tekitamist katte pinnale ning sõiduki spetsiaalset täiendavat mõõteratast paigaldatuna kas kere või haagise haagise alla. Lisaratas võib olla paigaldatud nurga all või seda pidurdatakse mõõteajal. Teede Tehnokeskus kasutab Norra