Väikserattalised sõiduvahendid ja teed
Ei tahaks terminoloogias liialt peatuda, mõisted “kergliiklus” ja “kergliikleja” viitavad kerglasele otsusele kellegi poolt. Üheselt saame aru vaid kondiauruga liikujatest. Ainsa erandina on aktsepteeritavad invaliidide abivahendid – elektrilised ratastoolid, seni kuniks ka nende kiirus on lähedane jalakäija omale. Ühiseks ohujooneks on väikserattalisus, mis seab liikleja ohtu, kui tee pole piisavalt tasane. Jalgrattal on mõned eelised, […]
Teedelagunemisperiood ja koormuspiirangud
Siirdekatted on tundlikud ilmastikutingimustele (teedevõrk) Kirjatüki fookuses on kruusateed ja tolmuvabaks tehtud „endised kruusateed“ (siirdekatted). Sõltumatult sellest, kas tegu on avaliku või erateega, riigi või vallateega. Riigiteede 16 649 kilomeetrist on kruusa- ja pinnasteed 3 924 km ning pinnatud kruusateed 2 678 km. Ca 2000 kilomeetril riigiteedel (kõigis kategooriates kokku) rakendatakse hooajalisi massipiiranguid. Teeregistri järgi […]
4% põikkalle muldkehal
Määrus 71 (TPN) ei reguleeri enam teekonstruktsiooni siseseid kaldeid, asfaltkattel kasutatakse põikkallet 2,5% kui tegemist ei ole viraažiga. Määruses 106 (TPN kuni 2023) punktis 3.3 (7) oli viide, et “muldkeha pealispinna põikkalle peab üldjuhul olema 4%”. Ajal, kus liivakiht kuulus katendi koosseisu, oli see nõue adekvaatne ning liivakihiga sai katte põikkaldest üle minna muldkeha pinna […]
Liiklusohutus ja kiirus
Kiirus on riskitegur, risk, mitte avariide põhjus. Terminitest. Põhjuseks võib olla oludele mittevastav kiirus, kuid see on juba juhi valik ja sel juhul on põhjus tihendis rooli ja seljatoe vahel. Kui midagi juhtub, nimetame eksikombel seda juhtunut liiklusõnnetuseks. Õnnetus kui termin aga viitab õnne puudumisele. Õnne kas on või pole ja seda ei saa insener […]
Erateed ja registrid
Meil on ehitusregister ja teeregister. Ehitusregistris on hooned, riigiteed ja vallateed on teeregistris. Samas, kui projekteeritakse ja ehitatakse midagi komplektis koos teedega, läheb projekt tervikuna ehitusregistrisse üles. Ja ka juhul, kui tellijaks ei ole riik. Andmed jõuavad registrisse kahel viisil, kas projekti ja täitedokumentide üleslaadimisel või eraldi andmete esitamise protsessis. Hoonete puhul on selle andmete […]
Kollitused sügisel 2025
Novembris plaanis katendikoolitus 18.11 Addenda raames. Katendiarvutusest kvaliteedikontrollini. Kuna KAP 2.1 on väljas, saame ka sellest rohkem rääkida (ja näppida). Oktoobris oli kaks koolitust. Esiteks, Ehituskeskuse korraldatav kandevõime teemaline ja teiseks, maastikuarhitektidele suunatud katendikoolitus. Tooksin välja võtmeteemad kandevõimest. Miks me mõõdame Norm/juhend/määrus käseb. Et konstruktsioon “ära ei vajuks” koormamisel Mida me mõõdame Kandevõimet (elastsusmoodulit) E, […]
ÄP ja diskussioon teedeehitusest (15072025 täiendustega)
ÄP raadios Alar Toomingaga, kuid mõtteid täiendatud ka edasi, kukuraadios Karli Kontsoniga jutustamiseks Materjalid TÄNA. Me seni kasutame asfaldi all valdavalt liiva ja paekillustikku. Kohati ka graniiti. Taaskasutusena on levinud kompleksstabi, mis vana kasutatud freespuru, uue killustiku ning tsemendi ja bituumenemulsiooniga seotud. Ning asfaldid. Betooni oleme vaid katsetanud väikeses mahus. Peterburi tee on aastast 1967 […]
Mõned tähelepanekud projekteerijatele
Projekti seletuskirja alguses VÕI tiitellehel peaks olema firma MTR viide ning antud objekti pädeva ja vastutava isiku viited koos kehtiva kutsetunnistuse numbriga. Firma poolne vastutav isik (kes on MTR’s kirjas) ei pruugi olla sama mis projektil, kuid mõlemal peaks olema kehtiv ja vastav kutse. Ja kindlasti peab MTR’s antud firmal olema ka õigus vastava valdkonna […]
Servituut ja tee seisundi hindamine “enne ja pärast”
Maatükk võib olla avalike teede ääres ehk piirduda avaliku teega – sel juhul võib suhteliselt lihtne olla sellele maatükile juurdepääsu korraldamine. Kui aga otsene juurdepääs avalikule teele puudub? Sellised ilma juurdepääsuta maaüksused võivad tekkida reeglina sellest, et maade erastamisel, tagastamisel ja teistel maakorraldustoimingutel (näiteks, maaüksuste jagamisel) ei ole järgitud maakorraldusseaduse nõudeid. Jah, esineb ka juhtumeid, […]
Kandevõime ja tasasus kui kvaliteedi ja seisundinõuded
Kõigile avalikele teedele (ja väljakutele) kehtivad nõuded määrustest – MTM M101 Kvaliteedinõuded (viimane muudatus 2024) mis reguleerib muuhulgas nii tihenduse kui tasasusega seonduvat – mitte küll piisavalt või hästi, aga vähemalt on midagigi, kehtib see dokument avalike teede ehitusprotsessis ja objekti vastuvõtmise hetkeni. MTM M92 (viimane muudatus 2018) Seisundinõuded kehtib avalikele teedele kohe kui need […]