Täiskasvanute koolitus
Täiskasvanute koolituse seadus muutub – küsime, kas see ka meid mõjutab? Kellel on vajalik täiskasvanute koolitaja kutse ja mis seos on sellel kutsel teiste koolitajatega. Annaliisa Toom Haridusministeeriumist selgitas veidi tausta. Täiskasvanute koolitaja kutse (andragoog) on vajalik siis, kui koolituse eest maksab riik (töötukassa, europrojektid jne). See ei laiene ei kõrgkooli tasemeõppele ega ka täiendõppele […]
RB ja 15 miljardit
ERR uudis, mida ei kajasta veel ei Kliimaministeerium ega RBE. Uudis+ pikem intervjuu Keit Kasemetsaga. Mis maksab RB? 2017: 5,7 miljardit (Delfi debattides viitas saadikukandidaat Kaljurand RB maksumusest just sellele numbrile kuigi uuemat infot juba liigub, kas tegemist on poliitiku soovmõtlemisega või pole kursis uuemaga?), 2022: 13,9 miljardit, 2023 juulis: 25 miljardit. Eesti osa sellest […]
Kliimaseadus?
Loen uudiseid – kliimaseaduse ideedest. Wiki järgi: Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim. Tekib õigustatud küsimus, kas kliima loeb seadust ja järgib seda? Ilmselt ei. Me nagu tahaks mingite tegevustega kliimat muuta või siis muutusi mõjutada? Kui suures osas me seda üldse suudame? Sest saaste ja tegelikult ka ükski kliima näitaja riigipiire ei tunne. […]
Mõtteid seletuskirjadest
Milleks on oluline seletuskiri? See peaks SELETAMA lahti, miks üks või teine otsus tehtud on, konstruktsioon valitud ja nõuded esitatud. Kui projektis tehtud lahendus tugineb tellija soovile, siis peab see nii seletuskirja ka kirja saama. Ka siis, kui sel soovil ei ole mingit normatiivtehnilist alust. Viide on vajalik, et keegi pärast projekteerijat vales otsuses süüdistama […]
MTR ja kutse
Eesti peab end digiriigiks. Juriidilised isikud on kirjas äriregistris. Ehitisregistri kallal on piisavalt näritud, võtaks seekord ette majandustegevuse registri MTR, registrit peab riik ise. Ehitusseadustiku järgi on muuhulgas reguleeritud pädevuskohustusega teedevaldkonna kutsed. Pädevust kontrollib ja kutseid väljastab praegu Taristuehituse liit ning tulemused on leitavad Kutseregistrist, ka see register on riigi ülalpeetav. Registriga suurt muud muret […]
Katendikataloog ja kataloogikatendid
Verner Martisen 2024 – kaitstud töö, kuid kataloogid vajavad uuendamist Maailmas levinud lahend. Ka Eestis mõnda aega kasutusel Tallinna tüüpkatendid, mida tuleks tegelikult nimetada katendikataloogiks või kataloogikatenditeks. Seda valdavalt Soome, osaliselt ka Saksa kataloogidest lähtuvalt. Põhjus, miks on linnas mõistlik kataloogi kasutada – koormust arvestame normtelgedes, kuid linnas on üsna raske teha adekvaatset loendust projekteeritavatel […]
Arhitekt ja insener ning tellija ehk meeskonnatöö
Järjest koguneb näiteid, kus arhitektil on suurepärane idee, kuid tervik ei toimi. Miks? Kui soovitakse unikaalset lahendust, asja mida pole Eestis veel tehtud – siis ei piisa sellest, et arhitekt asja kokku joonistab. See joonistatu tuleb valada tehnilisse lahendusse. Kui valitakse projekteerima seltskond, kes seni vaid kopipasteerinud (mis iseenesest polegi ju vale, kui toimivat lahendust […]
Uued projekteerimisnormid KLIM m71
Minister kinnitas uued projekteerimisnormid. Neid on aastaid ette valmistatud, senine norm kehtestati 2015 kui ehitusseadustik tühistas teeseaduse. Seletuskirjas on lahti seletatud, et uus norm on pinnapealsem jättes palju detaile juhenditega lahendamiseks ehk suunamiseks. Norm kehtiks vaid asulavälistele teedele (maanteedele – siis nii riigi kui vallateed). Senises normis (MKM m106) oli/on palju aegunut et mitte öelda, […]
Tee seisundi hindamisest
Erateedel esineb tihti küsimus, kas konkreetne tee vastab nõuetele ja milline on antud tee jaoks lubatav koormus. Projekteerimisnormid sätestavad nõuded sellele, missugune peaks olema projekteeritav tee. Kuid juba ehitatud teedele on nõuded vaid defektidele ja hooldusele. Leitavad määrusest “tee seisundinõuded”. Paraku on sellest vähe abi, kui küsimus on lubatud koormuses või vastavuses nõuetele. Ning kunagi […]
Automaks, elektrifitseeritud sõiduk ja naastrehv
Tõenäoliselt kellegi tudengi jaoks huvipakkuv teema. Elektriline sõiduk kaalub 300-500 kilo rohkem kui samaväärne sisepõletaja. Leedsi ülikooli uuringus 315 kilo (Concrete roads ‘better for the extra weight of EVs’). Siit tulenevalt, neljanda astme reegli järgi väsimusmõju kaks korda suurem kui sisepõletajal – kuid – ca 5000 korda väiksem kui ühel raskeliiklejal. Mis tähendab et see […]