Püüaks siin kokku võtta pika jutu rohelise linna ehitamisest. Raamat areneb, kuid sisaldab VÄGA huvitavaid mõtteid. Otso, autor, on Helsingi linnavolinik (roheline), aga ka IT-ettevõtja. Püüan ka tema raamatupeatükkidest enda meelest huvitamat noppida nii nagu peatükid ilmuvad. Asum ehk linn on algselt rajatud ainult jalakäijakeskselt. Linn kasvab koos transpordivahenditega. Rööbastransport on küll võimsam, kuid kallis. […]

Täiskasvanute koolituse seadus muutub – küsime, kas see ka meid mõjutab? Kellel on vajalik täiskasvanute koolitaja kutse ja mis seos on sellel kutsel teiste koolitajatega. Annaliisa Toom Haridusministeeriumist selgitas veidi tausta. Täiskasvanute koolitaja kutse (andragoog) on vajalik siis, kui koolituse eest maksab riik (töötukassa, europrojektid jne). See ei laiene ei kõrgkooli tasemeõppele ega ka täiendõppele

ERR uudis, mida ei kajasta veel ei Kliimaministeerium ega RBE. Uudis+ pikem intervjuu Keit Kasemetsaga. Mis maksab RB? 2017: 5,7 miljardit (Delfi debattides viitas saadikukandidaat Kaljurand RB maksumusest just sellele numbrile kuigi uuemat infot juba liigub, kas tegemist on poliitiku soovmõtlemisega või pole kursis uuemaga?), 2022: 13,9 miljardit, 2023 juulis: 25 miljardit. Eesti osa sellest

Loen uudiseid – kliimaseaduse ideedest. Wiki järgi: Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim. Tekib õigustatud küsimus, kas kliima loeb seadust ja järgib seda? Ilmselt ei.  Me nagu tahaks mingite tegevustega kliimat muuta või siis muutusi mõjutada? Kui suures osas me seda üldse suudame? Sest saaste ja tegelikult ka ükski kliima näitaja riigipiire ei tunne.

Eesti peab end digiriigiks. Juriidilised isikud on kirjas äriregistris. Ehitisregistri kallal on piisavalt näritud, võtaks seekord ette majandustegevuse registri MTR, registrit peab riik ise. Ehitusseadustiku järgi on muuhulgas reguleeritud pädevuskohustusega teedevaldkonna kutsed. Pädevust kontrollib ja kutseid väljastab praegu Taristuehituse liit ning tulemused on leitavad Kutseregistrist, ka see register on riigi ülalpeetav. Registriga suurt muud muret

Maailmas levinud lahend. Ka Eestis mõnda aega kasutusel Tallinna tüüpkatendid, mida tuleks tegelikult nimetada katendikataloogiks või kataloogikatenditeks. Seda valdavalt Soome, osaliselt ka Saksa kataloogidest lähtuvalt. Põhjus, miks on linnas mõistlik kataloogi kasutada – koormust arvestame normtelgedes, kuid linnas on üsna raske teha adekvaatset loendust projekteeritavatel teedel, suuremates linnades kasutatakse tegelikult liikluse modelleerimist ning et laias

Järjest koguneb näiteid, kus arhitektil on suurepärane idee, kuid tervik ei toimi. Miks? Kui soovitakse unikaalset lahendust, asja mida pole Eestis veel tehtud – siis ei piisa sellest, et arhitekt asja kokku joonistab. See joonistatu tuleb valada tehnilisse lahendusse. Kui valitakse projekteerima seltskond, kes seni vaid kopipasteerinud (mis iseenesest polegi ju vale, kui toimivat lahendust

Minister kinnitas  uued projekteerimisnormid. Neid on aastaid ette valmistatud, senine norm kehtestati 2015 kui ehitusseadustik tühistas teeseaduse. Seletuskirjas on lahti seletatud, et uus norm on pinnapealsem jättes palju detaile juhenditega lahendamiseks ehk suunamiseks. Norm kehtiks vaid asulavälistele teedele (maanteedele – siis nii riigi kui vallateed). Senises normis (MKM m106) oli/on palju aegunut et mitte öelda,