Servituut ja tee seisundi hindamine “enne ja pärast”
Maatükk võib olla avalike teede ääres ehk piirduda avaliku teega – sel juhul võib suhteliselt lihtne olla sellele maatükile juurdepääsu korraldamine. Kui aga otsene juurdepääs avalikule teele puudub? Sellised ilma juurdepääsuta maaüksused võivad tekkida reeglina sellest, et maade erastamisel, tagastamisel ja teistel maakorraldustoimingutel (näiteks, maaüksuste jagamisel) ei ole järgitud maakorraldusseaduse nõudeid. Jah, esineb ka juhtumeid, […]
Sillutisart
Sillutiskattest ja veidi laiemalt tänavakatenditest Kirjutama ja lahendusi otsima on ajendanud viimase viie aasta juhtumised, millest osa tuleks liigitada kobarkäkkide kategooriasse. Erilise hoo said käkiküpsetajad sisse Vabariigi 100-aastapäeva tähistamisega, kui püüti uuendada asulate keskväljakuid ja peatänavaid ning samal ajal tõstis pead rohemõtlemine mida seostatakse ka asfaldivihkamisega. Pikaajalised sillutiskatte kogemused seonduvad keskaegsete linnatänavatega, kus on kasutatud […]
Eratee ja avalik kasutus
Erateed avalikus teedevõrgus Esmalt tuleks küsida, kuidas on juhtunud nii, et avaliku funktsiooniga tee on erakätes. Põhimõtteliselt saab eristada viit põhilist olukorda: Tee on kogu aeg olnud avaliku funktsiooniga, erakätesse on sattunud tagastamise või erastamise protsessis. Vanadel kaartidel erateena märgitutel on olnud servituudid (isegi ka kirjutamata reeglid), mis võimaldasid teed kasutada mõistliku koormusega. Tollased koormused […]
Võimalike lõputööde teemadest (M 2025)
Pikad sõidukid ja geomeetria. Erinevad kategooriad – 16,5 ja 18,75 mis täna lubatud; kuni 20,75 palgiveokid, kuni 25.25 EMS ja kuni 34,5 EMS2 – nende pöördekoridorid nii rataste kui kere kontekstis, pimenurga analüüs ja erinevad ristmikud ning liiklussõlmed – kuidas erinevat tüüpi sõidukid nendes hakkama saavad. Esialgu on arvata, et ka praegused 16.5 ei mahu […]
Pluss-miinus kuuskümmend tonni
Euroopa Komisjon soovitab (direktiiv 96/53/EC muudatusettepanekus, mis on praegu läbirääkimisfaasis) kasutada rahvusvahelistes vedudes autorongide pikkuspiiranguks senise 18,75 meetri asemel 25,25 ning tõsta seejuures täismassi piiri 60 tonnini. Lihtsustatult võimaldab see kahe autorongiga vedada senise kolme autorongi koormad. Praktikas tähendab see tavalisele sooloveokile eelikuga standardse poolhaagise või sadulrongile lühema täishaagise lisamist. Eesti mõtleb kunagi seda lubada, […]
Otso Kivekäs – roheline linn
Püüaks siin kokku võtta pika jutu rohelise linna ehitamisest. Raamat areneb, kuid sisaldab VÄGA huvitavaid mõtteid. Otso, autor, on Helsingi linnavolinik (roheline), aga ka IT-ettevõtja. Püüan ka tema raamatupeatükkidest enda meelest huvitamat noppida nii nagu peatükid ilmuvad. Asum ehk linn on algselt rajatud ainult jalakäijakeskselt. Linn kasvab koos transpordivahenditega. Rööbastransport on küll võimsam, kuid kallis. […]
Täiskasvanute koolitus
Täiskasvanute koolituse seadus muutub – küsime, kas see ka meid mõjutab? Kellel on vajalik täiskasvanute koolitaja kutse ja mis seos on sellel kutsel teiste koolitajatega. Annaliisa Toom Haridusministeeriumist selgitas veidi tausta. Täiskasvanute koolitaja kutse (andragoog) on vajalik siis, kui koolituse eest maksab riik (töötukassa, europrojektid jne). See ei laiene ei kõrgkooli tasemeõppele ega ka täiendõppele […]
RB ja 15 miljardit
ERR uudis, mida ei kajasta veel ei Kliimaministeerium ega RBE. Uudis+ pikem intervjuu Keit Kasemetsaga. Mis maksab RB? 2017: 5,7 miljardit (Delfi debattides viitas saadikukandidaat Kaljurand RB maksumusest just sellele numbrile kuigi uuemat infot juba liigub, kas tegemist on poliitiku soovmõtlemisega või pole kursis uuemaga?), 2022: 13,9 miljardit, 2023 juulis: 25 miljardit. Eesti osa sellest […]
Kliimaseadus?
Loen uudiseid – kliimaseaduse ideedest. Wiki järgi: Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim. Tekib õigustatud küsimus, kas kliima loeb seadust ja järgib seda? Ilmselt ei. Me nagu tahaks mingite tegevustega kliimat muuta või siis muutusi mõjutada? Kui suures osas me seda üldse suudame? Sest saaste ja tegelikult ka ükski kliima näitaja riigipiire ei tunne. […]
Mõtteid seletuskirjadest
Milleks on oluline seletuskiri? See peaks SELETAMA lahti, miks üks või teine otsus tehtud on, konstruktsioon valitud ja nõuded esitatud. Kui projektis tehtud lahendus tugineb tellija soovile, siis peab see nii seletuskirja ka kirja saama. Ka siis, kui sel soovil ei ole mingit normatiivtehnilist alust. Viide on vajalik, et keegi pärast projekteerijat vales otsuses süüdistama […]