Liiklusohutus ja kiirus
Kiirus on riskitegur, risk, mitte avariide põhjus. Terminitest. Põhjuseks võib olla oludele mittevastav kiirus, kuid see on juba juhi valik ja sel juhul on põhjus tihendis rooli ja seljatoe vahel. Kui midagi juhtub, nimetame eksikombel seda juhtunut liiklusõnnetuseks. Õnnetus kui termin aga viitab õnne puudumisele. Õnne kas on või pole ja seda ei saa insener […]
Erateed ja registrid
Meil on ehitusregister ja teeregister. Ehitusregistris on hooned, riigiteed ja vallateed on teeregistris. Samas, kui projekteeritakse ja ehitatakse midagi komplektis koos teedega, läheb projekt tervikuna ehitusregistrisse üles. Ja ka juhul, kui tellijaks ei ole riik. Andmed jõuavad registrisse kahel viisil, kas projekti ja täitedokumentide üleslaadimisel või eraldi andmete esitamise protsessis. Hoonete puhul on selle andmete […]
ÄP ja diskussioon teedeehitusest (15072025 täiendustega)
ÄP raadios Alar Toomingaga, kuid mõtteid täiendatud ka edasi, kukuraadios Karli Kontsoniga jutustamiseks Materjalid TÄNA. Me seni kasutame asfaldi all valdavalt liiva ja paekillustikku. Kohati ka graniiti. Taaskasutusena on levinud kompleksstabi, mis vana kasutatud freespuru, uue killustiku ning tsemendi ja bituumenemulsiooniga seotud. Ning asfaldid. Betooni oleme vaid katsetanud väikeses mahus. Peterburi tee on aastast 1967 […]
Mõned tähelepanekud projekteerijatele
Projekti seletuskirja alguses VÕI tiitellehel peaks olema firma MTR viide ning antud objekti pädeva ja vastutava isiku viited koos kehtiva kutsetunnistuse numbriga. Firma poolne vastutav isik (kes on MTR’s kirjas) ei pruugi olla sama mis projektil, kuid mõlemal peaks olema kehtiv ja vastav kutse. Ja kindlasti peab MTR’s antud firmal olema ka õigus vastava valdkonna […]
Servituut ja tee seisundi hindamine “enne ja pärast”
Maatükk võib olla avalike teede ääres ehk piirduda avaliku teega – sel juhul võib suhteliselt lihtne olla sellele maatükile juurdepääsu korraldamine. Kui aga otsene juurdepääs avalikule teele puudub? Sellised ilma juurdepääsuta maaüksused võivad tekkida reeglina sellest, et maade erastamisel, tagastamisel ja teistel maakorraldustoimingutel (näiteks, maaüksuste jagamisel) ei ole järgitud maakorraldusseaduse nõudeid. Jah, esineb ka juhtumeid, […]
Sillutisart
Sillutiskattest ja veidi laiemalt tänavakatenditest Kirjutama ja lahendusi otsima on ajendanud viimase viie aasta juhtumised, millest osa tuleks liigitada kobarkäkkide kategooriasse. Erilise hoo said käkiküpsetajad sisse Vabariigi 100-aastapäeva tähistamisega, kui püüti uuendada asulate keskväljakuid ja peatänavaid ning samal ajal tõstis pead rohemõtlemine mida seostatakse ka asfaldivihkamisega. Pikaajalised sillutiskatte kogemused seonduvad keskaegsete linnatänavatega, kus on kasutatud […]
Eratee ja avalik kasutus
Erateed avalikus teedevõrgus Esmalt tuleks küsida, kuidas on juhtunud nii, et avaliku funktsiooniga tee on erakätes. Põhimõtteliselt saab eristada viit põhilist olukorda: Tee on kogu aeg olnud avaliku funktsiooniga, erakätesse on sattunud tagastamise või erastamise protsessis. Vanadel kaartidel erateena märgitutel on olnud servituudid (isegi ka kirjutamata reeglid), mis võimaldasid teed kasutada mõistliku koormusega. Tollased koormused […]
Võimalike TTÜ/TKTK lõputööde teemadest (M 2026)
Kui konkreetse teema lõpus on juba tudengi nimi kirjas, siis on töö parasjagu tegemisel – kui kaitstud saab, kustutan siit artiklist. Teema võib olla korraga töös nii TKTK kui TTÜ raames, mis tähendab, et kui ühelt poolt on valitud, ei saa teise kooli lõpetaja sama teemat valida. Loomulikult on võimalik koostöö, dialoog mitme koostaja vahel. […]
Pluss-miinus kuuskümmend tonni
Euroopa Komisjon soovitab (direktiiv 96/53/EC muudatusettepanekus, mis on praegu läbirääkimisfaasis) kasutada rahvusvahelistes vedudes autorongide pikkuspiiranguks senise 18,75 meetri asemel 25,25 ning tõsta seejuures täismassi piiri 60 tonnini. Lihtsustatult võimaldab see kahe autorongiga vedada senise kolme autorongi koormad. Praktikas tähendab see tavalisele sooloveokile eelikuga standardse poolhaagise või sadulrongile lühema täishaagise lisamist. Eesti mõtleb kunagi seda lubada, […]
Otso Kivekäs – roheline linn
Püüaks siin kokku võtta pika jutu rohelise linna ehitamisest. Raamat areneb, kuid sisaldab VÄGA huvitavaid mõtteid. Otso, autor, on Helsingi linnavolinik (roheline), aga ka IT-ettevõtja. Püüan ka tema raamatupeatükkidest enda meelest huvitamat noppida nii nagu peatükid ilmuvad. Asum ehk linn on algselt rajatud ainult jalakäijakeskselt. Linn kasvab koos transpordivahenditega. Rööbastransport on küll võimsam, kuid kallis. […]