MTR ja kutse
Eesti peab end digiriigiks. Juriidilised isikud on kirjas äriregistris. Ehitisregistri kallal on piisavalt näritud, võtaks seekord ette majandustegevuse registri MTR, registrit peab riik ise. Ehitusseadustiku järgi on muuhulgas reguleeritud pädevuskohustusega teedevaldkonna kutsed. Pädevust kontrollib ja kutseid väljastab praegu Taristuehituse liit ning tulemused on leitavad Kutseregistrist, ka see register on riigi ülalpeetav. Registriga suurt muud muret […]
Katendikataloog ja kataloogikatendid
Verner Martisen 2024 – kaitstud töö, kuid kataloogid vajavad uuendamist Maailmas levinud lahend. Ka Eestis mõnda aega kasutusel Tallinna tüüpkatendid, mida tuleks tegelikult nimetada katendikataloogiks või kataloogikatenditeks. Seda valdavalt Soome, osaliselt ka Saksa kataloogidest lähtuvalt. Põhjus, miks on linnas mõistlik kataloogi kasutada – koormust arvestame normtelgedes, kuid linnas on üsna raske teha adekvaatset loendust projekteeritavatel […]
Arhitekt ja insener ning tellija ehk meeskonnatöö
Järjest koguneb näiteid, kus arhitektil on suurepärane idee, kuid tervik ei toimi. Miks? Kui soovitakse unikaalset lahendust, asja mida pole Eestis veel tehtud – siis ei piisa sellest, et arhitekt asja kokku joonistab. See joonistatu tuleb valada tehnilisse lahendusse. Kui valitakse projekteerima seltskond, kes seni vaid kopipasteerinud (mis iseenesest polegi ju vale, kui toimivat lahendust […]
Uued projekteerimisnormid KLIM m71
Minister kinnitas uued projekteerimisnormid. Neid on aastaid ette valmistatud, senine norm kehtestati 2015 kui ehitusseadustik tühistas teeseaduse. Seletuskirjas on lahti seletatud, et uus norm on pinnapealsem jättes palju detaile juhenditega lahendamiseks ehk suunamiseks. Norm kehtiks vaid asulavälistele teedele (maanteedele – siis nii riigi kui vallateed). Senises normis (MKM m106) oli/on palju aegunut et mitte öelda, […]
Tee seisundi hindamisest
Erateedel esineb tihti küsimus, kas konkreetne tee vastab nõuetele ja milline on antud tee jaoks lubatav koormus. Projekteerimisnormid sätestavad nõuded sellele, missugune peaks olema projekteeritav tee. Kuid juba ehitatud teedele on nõuded vaid defektidele ja hooldusele. Leitavad määrusest “tee seisundinõuded”. Paraku on sellest vähe abi, kui küsimus on lubatud koormuses või vastavuses nõuetele. Ning kunagi […]
Automaks, elektrifitseeritud sõiduk ja naastrehv
Tõenäoliselt kellegi tudengi jaoks huvipakkuv teema. Elektriline sõiduk kaalub 300-500 kilo rohkem kui samaväärne sisepõletaja. Leedsi ülikooli uuringus 315 kilo (Concrete roads ‘better for the extra weight of EVs’). Siit tulenevalt, neljanda astme reegli järgi väsimusmõju kaks korda suurem kui sisepõletajal – kuid – ca 5000 korda väiksem kui ühel raskeliiklejal. Mis tähendab et see […]
5G ja teede projekteerimisnorm
Uudisekünnise ületas artikkel mobiilioperaatoritelt. Teema kerkis sellest, et Kose-Mäo käikuandmise järel avastati leviaugud – keegi jäi magama, nt teenusepakkuja ei arvestanud et tee läeb uuele trassile koos klientidega ja nüüd püüab kohustusi riigile üle kanda. Võib mõista 5G olulisust isesõitjate ja muu ITS jaoks. Ka Euroopa poolelt on miski projekt mis toetab sellise võrgu EHITAMIST. […]
Planeeringust, selle puudumisest ja tagajärgedest
Tallinnal on Üldplaneering – aastast 2001. Huvitavad nopped: Tagatakse võimalused kesklinna liiklusolude parandamiseks ühistranspordi arendamisega ja maa reserveerimisega uutele magistraalteedele, nagu Põhja-ja Lõunaväil, Pelgulinna (Erika-Humala-Laki), Kalamaja ja Pääsküla möödasõiduteed. Tänavavõrgu arendamisel on lähiaastakümne prioriteetseks ülesandeks linnakeskusest tangensiaalsete möödasõiduteede rajamine. Vaieldamatuks prioriteediks on Põhjaväil, mis on ühtlasi rahvusvahelise Via Baltica projekti üks element. Linnaosadel on veidi […]
Siniroheruumist
Vihmavee äravool ja teised riigid. Eesti sajuveekanalisatsiooni süsteemid on valdavalt välja ehitatud Nõukogude Liidu vastavate normatiivide alusel. Ilmselt on aja jooksul muutunud valingvihmade intensiivsus – see omakorda on seotud laiemalt kliimamuutustega, kuid ka üldse veeringe kiirenemisega (lageraied hajaasustuse aladel ja vett mitteimavad pinnad tiheasustusaladel). Muutunud on standardid, EVS 848:2013 täiendati oluliselt 2021 ja uuenduse käigus […]
TeeMidaTahad
Väga mitmeti tõlgendatav pealkiri, ESTEL (Eesti Taristuehituse Liit) kavatseb seda laiendada Paide Arvamusfestivalil (11.08 kell 16). Ette on pandud teemadering: On see turvalisem tee koju, ohutu ja kiirem sõit Tallinnas Pärnusse, taevasinine läbimõeldud rattatee või rohetehnoloogiate abil ehitatud teed. Kuidas ehitame nutikaid teid? Millist linnaruumi väärime? Kas energiat andev tee on käegakatsutav tulevik? Kas elektriautodega […]