Tõenäoliselt kellegi tudengi jaoks huvipakkuv teema. Elektriline sõiduk kaalub 300-500 kilo rohkem kui samaväärne sisepõletaja. Leedsi ülikooli uuringus 315 kilo (Concrete roads ‘better for the extra weight of EVs’). Siit tulenevalt, neljanda astme reegli järgi väsimusmõju kaks korda suurem kui sisepõletajal – kuid – ca 5000 korda väiksem kui ühel raskeliiklejal. Mis tähendab et see

Uudisekünnise ületas artikkel mobiilioperaatoritelt. Teema kerkis sellest, et Kose-Mäo käikuandmise järel avastati leviaugud – keegi jäi magama, nt teenusepakkuja ei arvestanud et tee läeb uuele trassile koos klientidega ja nüüd püüab kohustusi riigile üle kanda. Võib mõista 5G olulisust isesõitjate ja muu ITS jaoks. Ka Euroopa poolelt on miski projekt mis toetab sellise võrgu EHITAMIST.

Tallinnal on Üldplaneering – aastast 2001. Huvitavad nopped: Tagatakse võimalused kesklinna liiklusolude parandamiseks ühistranspordi arendamisega ja maa reserveerimisega uutele magistraalteedele, nagu Põhja-ja Lõunaväil, Pelgulinna (Erika-Humala-Laki), Kalamaja ja Pääsküla möödasõiduteed. Tänavavõrgu arendamisel on lähiaastakümne prioriteetseks ülesandeks linnakeskusest tangensiaalsete möödasõiduteede rajamine. Vaieldamatuks prioriteediks on Põhjaväil, mis on ühtlasi rahvusvahelise Via Baltica projekti üks element. Linnaosadel on veidi

Vihmavee äravool ja teised riigid. Eesti sajuveekanalisatsiooni süsteemid on valdavalt välja ehitatud Nõukogude Liidu vastavate normatiivide alusel. Ilmselt on aja jooksul muutunud valingvihmade intensiivsus – see omakorda on seotud laiemalt kliimamuutustega, kuid ka üldse veeringe kiirenemisega (lageraied hajaasustuse aladel ja vett mitteimavad pinnad tiheasustusaladel). Muutunud on standardid, EVS 848:2013 täiendati oluliselt 2021 ja uuenduse käigus

Väga mitmeti tõlgendatav pealkiri, ESTEL (Eesti Taristuehituse Liit) kavatseb seda laiendada Paide Arvamusfestivalil (11.08 kell 16). Ette on pandud teemadering: On see turvalisem tee koju, ohutu ja kiirem sõit Tallinnas Pärnusse, taevasinine läbimõeldud rattatee või rohetehnoloogiate abil ehitatud teed. Kuidas ehitame nutikaid teid? Millist linnaruumi väärime? Kas energiat andev tee on käegakatsutav tulevik? Kas elektriautodega

Konkreetne klient, kuid ma ei maini siin nimesid ega ka valda. Eurorahadega on vahetatud vee ja kanali torustikud ning tööde järel peaks ka katendid taastama. Valla vee-ettevõte kui suure töö tellija kinnitab, et teed on nüüd paremad kui enne. Ehitaja – peatöövõtjana tuntud suurettevõte (kuigi, sisulised tööd tegid väiksemad firmad), omanikujärelevalve samuti tuntud ja spetsialiseerunud

https://vikerraadio.err.ee/1609000271/sven-sillamae-rehviplokkide-kasutamine-tee-ehituses-tekitab-pohjendamata-eelarvamusi Sven Sillamäe seletab loogiliselt ühe poole teemast – et kuidas vanarehve kasutada. Mingit keskkonnatraagikat siin pole, testid kõik tehtud. Mu küsimus on hoopis selles, et KAS on mõistlikum rehvid pürolüüsiga töödelda – saades tulemuseks vedelkütuse ja söe mis samuti kütuseks liigitub. Rekkarehvides on palju metalli, töötlemisel see muidugi läheb uuesti metalliks. Kuid muus mõttes

Automaksu kolm alaliiki, mis võivad rakenduda ka kombineeritud viisil. 1) registrimaks mida maksad auto registrisse kandmisel, 2) aastamaks (ehk indulgents), mida maksad auto misiganes tehnilise näitaja alusel kuid sõltumata tegelikust läbisõidust, 3) teekasutustasu, mida maksad sõltuvalt sõidetud kilomeetrite arvust. Kõigi nende kolme erineva sisu puhul on rakendamine võimalik siduda auto mistahes tehnilise näitajaga (CO2 või