Kergliiklusteede võrgustik Tallinna lähivaldades (M)
Arengudokumendid mis peaks ette andma raamistiku – kuhu midagi kavas on, kuid probleemiks on ettearvatamatus, sest ehitusotsused ei pruugi järgida kõrgema tasandi planeeringuid ja arengukavad on palju mõjutatud hetkevalitsejate poliitilistest huvidest. Üldplaneeringud on (tihti) veel olukorda kirjeldavad, detailiseerimata visiooni. Näide: Kirdalu-Tagadi ristlõige mis ei näe kohta kergliiklejale ja samas on planeeringus kergliiklustee, mida TrAm spetsialistid […]
Suured sõidukid ja teehooldus (Kaur Kalmus MSc)
Korraga kolm teemat mis haakuvad kaudselt. Et kõik kel vaja, mahuksid korraga teele. Ristmikualadel (näiteks, linnas), pöörderadade arvestuses eeldada, et kui raskesõidukid (sh bussid) ei ole keelatud, peavad koridorid võimaldama kahe pöörava raskesõiduki kohtumist ristmikul. Probleem on ilmselt tõsisem kanaliseeritud foorristmikul, sest just seal on risk et rasked kohtuvad samas tsüklis, suur. Vajalikud sõidukid on […]
60 tonni ja järeldused
60 tonni Eesti teedele – poolt ja vastu Lühidalt: 60 tonnised kuni 25,25 m pikad autorongid (EMS) on tulemas Euroopas kõigile TEN-T teedele. Eesti raskesõidukitest 20…30% on ülekaalulised ja osalt selle tõttu lagunevad meie teed kiiremini. Koormuse paremaks jagamiseks on vaja autorongile rohkem telgi ja rohkem pikkust. Palju aitab ka paarisrataste kasutus mitte ainult veotelgedel […]
Pöördekoridorid ristmikel
Kui maanteedel teema veel eriti probleemseks pole kerkinud, siis linnades küll. Pahatihti jätavad projekteerijad kontrollimata pöördekoridorid. Kui ristmikul on stoppjoon, siis joone taga peatunud sõidukist peab olema võimalik nii vasak- kui parempöörde lõpetamiseks mööduda. Küllalt juhtumeid, kus see ei ole võimalik isegi sõiduautode vahel – ekstreemse võrdlusena siiski stoppjoone taga – linna- või kaugliinibuss ja […]
Parkimiskoha suurusest
Eestis kehtib standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Standard sätestab muuhulgas parkimiskoha vähima lubatud suuruse. Enne seda standardit oli 843:2003 mis omakorda koostati ehitusnormi EPN 17 baasil. See aga tuli üsna üheselt Nõuka-aegsest normist. 2003 standardis, sõiduauto normaalne parkimiskoht 2,5 lai 5,0 pikk. Kaubanduskeskustes soovitatav laius 2,6. NB! see oli soovitus, mitte kohustus. Koht võib olla lühem, […]
M: 1+1 keskpiirdega – Kirdalu-Tagadi juhtum
Teema on ette võtnud nii Autoleht / Geenius; Ekspress kui ERR. Tallinn-Rapla tee nr 15 km 17-21. Nüüd siis (17.04.2024) tuli uudis, et ikka võetakse piire maha. Kuid asendatakse punaste kummipostidega (porgandipeenar või dildoorium?). Pole veel päris klaar, kas kummipostid pannakse kogu lõigu ulatuses või vaid ristmike lähialadesse. /edit/ jaah täispikkuses postid. Kuid tuleb tõele au […]
PR ehk “park & ride”
See ei ole Public Relation või Pööbli Rahustamine, vaid pigem Park&Ride teema arendus. Asukoht ei pea olema vahetult linnas, see võib paikneda ka linnalähialas arenduspiirkonna juures – Tallinna puhul sobiks näiteks ka Jüri sõlme lähiala või ka Kanama sõlme kõrval, kuid sealt peab olema hea ühendus kõigi suundadega. Sõlm ise peab võimaldama linnaliini jaoks tagasipöörde […]
Kiirtee
Liiklusseaduses on kiirtee määratletud: asjakohaste liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega tähistatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluse jaoks rajatud tee, mis ei teeninda teega külgnevaid kinnistuid, millel on kummagi sõidusuuna jaoks eraldatud sõiduteed ja kus ei ole ühel tasandil ristumisi tee, raudtee, trammitee, jalgratta- ja jalgtee, jalgrattatee, jalgtee ega kõnniteega; Lisaks on LS-s määratletud, et: Kiirteel ei tohi: 1) liigelda jalakäija, loomaga, […]
Ohutud 2+1 põhimaanteed on optimaalsed?
Isand Ossinovski on sellise teesi püstitanud (maksumüüri taga, kuid link siis ka – https://arvamus.postimees.ee/7711124/jevgeni-ossinovski-udujutt-et-polevkivitoostus-saab-samamoodi-jatkata-tuleb-lopetada). Lahtise tekstina leitav ka https://www.sotsid.ee/jevgeni-ossinovski-udujutt-et-polevkivitoostus-saab-samamoodi-jatkata-tuleb-lopetada/ Hüüdlausena kõlab hästi, kuid siin on teatud eeldused. Mistõttu me tänaseni projekteeritud ja ehitatud 2+1 teelõike veel optimaalseks pidada ei saa. Milles asi? Esiteks, siis peaks 2+1 olemagi sisuliselt pidevana lahendatud – ühe suuna möödasõiduvõimalus jätkub […]
Päästeteenistuse juurdepääs
Seoses küll ühe võimaliku kohtuasjaga ilmnes vajadus selgeks saada, millised on nõuded päästeteenistuse poolt juurdepääsudele. Järgnevalt siis küsimused-vastused: Millise sõiduki juurdepääs tuleb tagada teede planeerimisel, sealhulgas ka detailplaneeringu teedeosa kavandamisel. Kas see on erinev sõltuvalt krundil paiknevast või kavandatavast hoonestusest? Siis, mitmetonnine, mitmeteljeline, kui pikk – et saaks kujundada ka pöördekoridorid. Ja kui lähedale sõiduk […]