Pikad sõiduautod

Sõiduautod või matkabussid ja parkimine.

 

Viimaste aastakümnetega on paisunud meie autopark. Enamlevinud sõiduautod on järjest suuremad – nii pikkuses kui laiuses. Muutunud on ka autopargi struktuur. Eelmisel sajandil võis kohata kerghaagiseid või ka väiksemaid haagissuvilaid. Maastikuvõimelise sõidukina tunti pigem villist GAZ-69 või UAZ-469, nüüd on uute mudelite võtmesõna maastur, kõikvõimalike liidestega parketimaasturist täismõõdulise Hummerini. Haagises veetakse hobuseid ja suvilaks on iseliikuv matkabuss. Valdavalt ikka sõiduautona registris.

Sõiduautode parklad tähistatakse tahvliga 841, mis seostab parkimisõigused B-kategooriaga. B-juhiluba annab õiguse juhtida ka kaubikuid täismassiga kuni 3,5 tonni. Seega, võivad sõiduautodele mõeldud parklates peatuda ka registris veoautoks märgitud sõidukid mis liiga veoauto moodi välja ei näe. Ikka kuni 3,5 tonni ja B-kategooria.

Kui uurida, kui suur võib sõiduauto olla, siis selgub (MKM määrus 42) mõndagi huvitavat. Sõiduauto (M1 kategooria) määratletakse reisijate arvu alusel – lisaks juhiistmele kuni 8 istekohta – sama määratlus on ka liiklusseaduses. Ning üldisena, M-kategooria sõiduki pikkus võib olla kuni 12 meetrit. Laiust ei ole eraldi reguleeritud, seega lubatud kuni 2,55 (ilma peegliteta).

Autoparklates märgitakse parkimiskohad reeglina värviga. Parkimiskoha mõõt on täpsustatud standardis EVS 843 Linnatänavad. Arvutuslik sõiduauto gabariit on 5 meetrit pikkust ja 180 cm laiust kuigi mõned räigemad maasturid 2,2 laiad. 2003 arvestati parkimiskohale laiust 2,5 meetrit ja pikkust 5,0 – lubatud on ka 4,5 meetrit kui parkimiskoha otsaservas on madal äärekivi ja parkiva sõiduauto esi- või tagaosa ulatub eraldusribale. Kaubakeskuste erandina oli kirjas parkimiskoha laiuseks 2,6 meetrit. 2016 uuendati standardit, parkimiskoha laiusi suurendati 10 cm võrra.

Parkimise järel peaks autode vahel piisavalt ruumi olema et ust avada ja autost väljuda. Reeglina loetakse ohutusvaheks pool meetrit – kui kaks 1,80 laiust autot kõrvuti oma parkimiskasti keskel pargivad, peaks 2,5 meetrise parkimiskoha puhul autode vaheks jääma 70 cm. Kui keegi on laiem või pargib oma ruudu servas, siis on ilmselt probleem. Ka siis, kui uksekasutaja on ülemõõduline ja poolpaokil ukse vahelt sisse ehk välja ei suuda imenduda.

Standard käsitleb erinõudena ka puudega inimeste vajadusi, nii parkimiskoha mõõdu kui paiknemise suhtes. Kuid mind ei huvita praegu niivõrd laius kui pikkus. Siis pikemad sõidukid ja parkimine sõiduautode parklas. Sest sõiduauto võib ise olla kuni 12 m pikk ja sellele lisaks haagisega kokku 18,75 mis on täna veel kõigile mootorsõidukitele üldiseks piiriks. Aga parklad on arvestatud kuni viiemeetristele. Selge et nii pikki satub harva ette. Kuid millistel juhtudel siis?

Matkabussid teenindavad turismi – nii sise- kui välisturismi, tihti peredega. Seega, tuleb nendega arvestada kindlasti suuremate turismimagnetite parklates aga ka kaubanduskeskustes sest aegajalt käib ka turist midagi kaasa haaramas. Tundub et mõistlik on selliste suurematega arvestades näiteks parkla kaugemates alades parkla perimeetri ääres pikiparkimisega. Kuid kindlasti tuleks sellised alad tähistada, viitade süsteem peaks juhtima matkabussid just parklas õigesse suunda sest ruumipuuduses ei mahu need just igal pool manööverdama.

Kaubikud ja kaubahaagised on tõenäoliseks kliendiks aiandus- ja ehituskauplustes. Ilmselt aitaks, kui selline sõiduk kaks parkimiskohta hõlvab, pikisuunas. Ka see vajaks vastavate tahvlitega selgitamist – võimalik, et koguni pikkadele omaette kohtade reserveerimist, mis jällegi vastavalt tähistada tuleks.

Miks selle tüki üldse kirja panin? Soomes lunastas klient parkimisõiguse oma matkabussile, kuid rakendus ei kontrollinud kas bussike parkla taskusse mahub. Ning kui klient end sinna parkis, sai trahvi just selle eest, et parkis üle mitme koha. Aga rakendus ei öelnud et ta peaks mitu kohta broneerima. Küllap ka Eestis see probleem moel või teisel ilmneb,

 

 

 

 

Scroll to Top