Pinnaste liigitus – näpuviga juhistes – Tm_65 või A
Pinnaste liigitus nelja gruppi tuleneb Vene juhendist VSN 46-83, mis omakorda põhineb pinnaste määramise standardil, mille osas kasutatakse redaktsiooni GOST 25100-95. Lisaks viidatud peenpinnaste neljale grupile (A…D) on eraldi mõistena liivad ja kruusad. Kuid see jaotus ei ole piisav, kuna Vene juhendites on eraldi defineeritud ka jäme kerge saviliiv, mille omadused ei sõltu niiskusest, mis […]
Filtratsioon ja regulatsioonid
2020 novembris kinnitati MTM määruse 101 muudatused – sellega võeti maha kohustus filtratsiooni mõõta EVS 901-20 alusel, samuti lubati kaevise taastäites kasutada kohalikku pinnast/materjali ilma seejuures filtratsiooni nõudmata. MTM määrus 74 sisaldab kohustuse nii dreenkihi materjalil kui kaevise taastäite materjalidel määrata filtratsioon 901-20 alusel. See ei tähenda samal ajal, et nendest määratud numbritest midagi sõltuks […]
Kruusatee kulumiskiht
Kruusatee kulumiskihi materjali nõuded on täna toodud MTM määruses 101 (kvaliteedinõuded) lisas 10. Süveneme hetkel vaid peenema poole nõuetesse. Kruuskatte ja tugipeenra materjalis peaks olema peenosiseid (alla 0,063 mm) 8…15%. Määruse §5 järgi tuleb materjal valida eeltoodud tabeli veerust 5 (0/16) või 6 (0/31,5). Samale nõudele viidatakse ka §15, lisades: kruuskatte täitematerjal peab sisaldama materjali, […]
Tihendamise kvaliteedikontrollist – Proctor või vibrotihendamine
Proctor või vibrotihendamine Materjalide ja pinnaste tihendamisel laboris oleme harjunud Proctor-katsega. Ralph Roscoe Proctor (1894-1962) tõestas 1933 , et pinnase konstantsel (kontrollitud) tihendamisel sõltub pinnase kuivtihedus pinnase veesisaldusest. Kontrollitud tihendamise all mõeldakse standardvormis pinnase tihendamist fikseeritud haamrilöökidega (haamri kuju, materjal, kaal ja löökide arv). Testi kasutatakse muuhulgas optimaalse veesisalduse määramiseks, selleks tehakse mitu katset, peale […]
Soome normid ja katendi projekteerimine
Miks me üldse Soome normidest räägime? Eesti kehtiv katendite projekteerimise regulatsioon tugineb NL 1983 juhisele ning sellel on palju puudusi. Ei ole Soome juhis ka ideaalne, kuid nii mõneski on ta selgem ja konkreetsem. Uus projekteerimisnorm on koostatud põhiliselt Soome juhiste alusel. Nüüd on muudetud ka MTM määrus 101 (kvaliteedinõuded) kus filtratsiooniga seonduvad põhiliselt kadunud. […]