KKEJ kommentaarid – Ain Kendra Erinevad segud – fraktsioneeritud killustik (d/D), ridakillustik (Ø/x), sidumata segu (0/x) Fraktsioneeritud killustik kiilutakse, selle kiilumiseks kasutatakse mitte ainult peenemat killustikusegu – Vene norm PNST 390-2021 näeb ette ainult 31,5-63 kasutuse mida kiilutakse lisaks peenemale killusegule – ka freespuru, asfaldi või liiva-tsemendiseguga. Teised fraktsioneeritud killustikud ei ole lubatud. Selle normi […]

Paldiski maantee betoontee katselõik valmis 2016, 540 meetril on kaks erinevat konstruktsiooni, 25 cm betoonplaadiga ning 20 cm betooni 5 cm asfaldist kulumiskihiga. Lisaks on vaatluses ka sama koormusega, piirnev asfaltkattega teelõik. Tallinna linna Kommunaal- ja Keskkonnaameti tellimusel uuris T-Konsult OÜ katendi seisu, põhitähelepanu roobaste moodustumise kiirusel. Lisaks betoontee objektiga katab pikaajaline seire ka teisi

Eriti linnatänaval on tavaline, et kaevetööde järel taastatud kate laguneb. Ehk ka teistpidi, kui kate laguneb, otsi kas see kaevetöödega seondub. Lihtne on mõista seda, kui tegemist on ainult lohuga kunagise kaevetööde kohal – tõenäoliselt ei ole augu ehk trassi täitmisel pinnaseid või materjale korralikult tihendatud. Võib mõista ka seda, et lagunema kipuvad vuugid ehk

Geosünteeti iseloomustab tõmbetugevus, igal tehnilisel parameetril on oma tolerants. Projekteerija tegelikult ei teosta arvutusi geotekstiilide puhul vaid valib tugevusklassi, teades, et tegemist on keskmise ja sihtväärtusega. See tähendab ka, et tehniliselt on arvestatud varuteguritega. Nüüd tellija kontrollib materjali nõuetele vastavust ja kui projekteerija ei ole materjalide spetsifikatsioonis sisse kirjutanud tolerantsi ulatust, tekibki konflikt. Nõuetes on

Pinnaste liigitus nelja gruppi tuleneb Vene juhendist VSN 46-83, mis omakorda põhineb pinnaste määramise standardil, mille osas kasutatakse redaktsiooni GOST 25100-95. Lisaks viidatud peenpinnaste neljale grupile (A…D) on eraldi mõistena liivad ja kruusad. Kuid see jaotus ei ole piisav, kuna Vene juhendites on eraldi defineeritud ka jäme kerge saviliiv, mille omadused ei sõltu niiskusest, mis

2020 novembris kinnitati MTM määruse 101 muudatused – sellega võeti maha kohustus filtratsiooni mõõta EVS 901-20 alusel, samuti lubati kaevise taastäites kasutada kohalikku pinnast/materjali ilma seejuures filtratsiooni nõudmata. MTM määrus 74 sisaldab kohustuse nii dreenkihi materjalil kui kaevise taastäite materjalidel määrata filtratsioon 901-20 alusel. See ei tähenda samal ajal, et nendest määratud numbritest midagi sõltuks

Kruusatee kulumiskihi materjali nõuded on täna toodud MTM määruses 101 (kvaliteedinõuded) lisas 10. Süveneme hetkel vaid peenema poole nõuetesse. Kruuskatte ja tugipeenra materjalis peaks olema peenosiseid (alla 0,063 mm) 8…15%. Määruse §5 järgi tuleb materjal valida eeltoodud tabeli veerust 5 (0/16) või 6 (0/31,5). Samale nõudele viidatakse ka §15, lisades: kruuskatte täitematerjal peab sisaldama materjali,

Proctor või vibrotihendamine Materjalide ja pinnaste tihendamisel laboris oleme harjunud Proctor-katsega. Ralph Roscoe Proctor (1894-1962) tõestas 1933 , et pinnase konstantsel (kontrollitud) tihendamisel sõltub pinnase kuivtihedus pinnase veesisaldusest. Kontrollitud tihendamise all mõeldakse standardvormis pinnase tihendamist fikseeritud haamrilöökidega (haamri kuju, materjal, kaal ja löökide arv). Testi kasutatakse muuhulgas optimaalse veesisalduse määramiseks, selleks tehakse mitu katset, peale

Miks me üldse Soome normidest räägime? Eesti kehtiv katendite projekteerimise regulatsioon tugineb NL 1983 juhisele ning sellel on palju puudusi. Ei ole Soome juhis ka ideaalne, kuid nii mõneski on ta selgem ja konkreetsem. Uus projekteerimisnorm on koostatud põhiliselt Soome juhiste alusel. Nüüd on muudetud ka MTM määrus 101 (kvaliteedinõuded) kus filtratsiooniga seonduvad põhiliselt kadunud.