Betoonkatend
Ka asfaltbetoon ja väävelbetoon on betoonid, kuigi kummaski pole tsementi sees. Arutaks siiski tsemendiga katendikihtide teemat ja betoontee mõistena käsitleks tsemendisisaldusega katendikihiga teed. Ning täpsustaks veel, mitte lihtsalt katendikihi vaid kattekihi osas, sest katend koosneb kattest, alusest ja lisakihtidest (MKM M106). Ning (2025, Klim M71) täiendame ka, et teekonstruktsioon koosneb katendist ja muldkehast. Kõik liivakihid […]
2+1 – 2+2 – 2+1 … otsustage ometi ja ehitame
Mõned jutupunktid, kuna poliitikud on JÄLLE leidmas, et raha ei ole, ehitame pigem 2+1 kui 2+2 maanteid. Ühtteist sellest võib ka raadiost kuulata. Sissejuhatuseks, et teedesektori tulevik on täna ikka pigimust. Teehoiukavas midagi nagu oleks, kuid koalitsioonilepingus ja riigieelarve strateegias nähakse ette kakastroof, mis tähendab, et sektor tuleb sisuliselt välja lülitada lootuses, et nii 3-4 […]
Ringristmikud ja pöördealad ning asfaldi valik – SMA või surf
SMA või AC surf – üldiselt on SMA segul eelised AC surf ees nii paremas skeletis (koormustaluvus) kui haardeteguris. Tegelikult pole pilt aga nii ühene, skeleti eelis ilmneb sellest, et peenosiseid on segus vähem, segu on poorsem ja kivimaterjal on omavahel paremini kontaktis. AC surf poorsus on väiksem ja seega ka segu nihkekindlus. AC surf […]
Erateed, kruusateed ja nõuded
Palju on küsitud, milliseid nõudeid on esitatud erateedele. Ehitusseadustikus on selgelt kirjas, et reguleeritakse avalikult kasutatavate teede kohta käivat. Siis üheselt riigi ja KOV omandis olevad teed ning lepinguga KOV kasutada antud teed. Nendel teedel on siis ka hoolduse ja remondi kohustused reguleeritud. Lisaks on avalikkusele ligipääsetavad erateed, mis sisuliselt laieneb näiteks, kaubanduskeskuse juurdepääsule ja […]
Mürauuring ehk selle alused
Mürauuringu aluseks on liiklusuuring. Liiklusuuring peaks ütlema, milline liiklus kulgeb uuritaval teel 20 aasta pärast, täpsemalt võttes, siis kavandatava tee 20 aastase kasutuse järel. Siis eraldi alla 3,5-tonnised ja üle selle, päeval ja öösel. Erinevad kellaaja-määratlused. Ning siit tulenevalt arvutatakse müra. Liiklusprognoos tehakse sõidukiliikide lõikes. Üldistatuna, oleme eeldanud, et kasvab sõidu- ja pakiautode liiklus ning […]
Dreenkiht
Määrus 106 ehk täna ka määrus 89 – hakkas kehtima 2022 algusest – muutis senist dreenkihi määratlust, vajalikkust ja sisu. Kliimaministri määrus 71 alates 2023 novembrist, muutis teemat veel enam – dreenkihi mõiste ja seos on määrusest kadunud. Seega, on ameti nõuded dreenkihi või ka filtratsiooni kohta nende endi soovmõtlemine, tahtmatus nõudeid leevendada, kartus et […]
Tüüpsete ehk kataloogirakenduste piiratus
Tallinna linnale on koostatud tüüpkatendite kataloog, see on avaldatud Riigi Teatajas (2019). Tänasest vaatenurgast on tegemist kataloogikatenditega (valmis arvutatud kataloog), tüüpkatendiks loeme sellist, mis küll igal konkreetsel juhtumil läbi arvutatakse kuid mille aluseks on tüüpne info pinnaste ja materjalide kohta, pinnasenimetuse järgi tabelist võetud elastsusmoodul jne. Erilahendus tähendab olukorda, kus materjalide ja pinnaste omadused, mida […]
Norm, juhend ja JOKK
Norm, juhend ja JOKK – värskelt on kära Haapsalu peatänava kivisillutise kohta. See nimelt on ebatasane. Tehtud murtud pinnaga sillutiskividest (plaat on suhteliselt õhem, kivi paksem). Ehituse kvaliteedinõuded on kirjas MTM määruses nr 101. Sealt leiab kivisillutise kohta mõndagi, kuid siiski vähe, paragrahv 7 räägib sillutiskattega tee tasasusnõuetest – meetrise latiga kuni 5 mm (see […]
Pop-up rattateed Tartus
Tartu POP-UP rattaradade ”projekt” on puudulik ning tegijatel puudub pädevus. Tartu Linnavalitsuse pädevus põhimagistraali projekti tellimisel paneb imestama. Ka siis kui linna eesmärk on šokiteraapia peab rõhk olema sõna teisel poolel. Atraktiivne rattateede põhivõrk kallutab auto koju jätma, kuid seda ei saa teha põhimagistraalidele autode arvel. Artikkel ilmus Tartu Postimehes. Misasi õieti see pop-up on? […]
Hea ehitustava ja Soome normid/juhendid
Ehitusseadustiku §7 sätestab hea ehitustava järgimise kohustuse. See omakorda peaks asendama olukorda, kus puuduvad konkreetsed normid või juhendid. Küsimusele, mida loetakse heaks tavaks, on vastanud kohus – selleks on standardid ka juhul kui vastavat standardit kusagil lähteülesandes ega juhendis viidatud ei ole. Sest reeglina on standardid soovituslikud, seadused-määrused kohustuslikud ja juhendid rakenduvad vastavalt lähteülesandele. Riigiteedel […]