Dreenkiht
Määrus 106 ehk täna ka määrus 89 – hakkas kehtima 2022 algusest – muutis senist dreenkihi määratlust, vajalikkust ja sisu. Kliimaministri määrus 71 alates 2023 novembrist, muutis teemat veel enam – dreenkihi mõiste ja seos on määrusest kadunud. Seega, on ameti nõuded dreenkihi või ka filtratsiooni kohta nende endi soovmõtlemine, tahtmatus nõudeid leevendada, kartus et […]
Tüüpsete ehk kataloogirakenduste piiratus
Tallinna linnale on koostatud tüüpkatendite kataloog, see on avaldatud Riigi Teatajas (2019). Tänasest vaatenurgast on tegemist kataloogikatenditega (valmis arvutatud kataloog), tüüpkatendiks loeme sellist, mis küll igal konkreetsel juhtumil läbi arvutatakse kuid mille aluseks on tüüpne info pinnaste ja materjalide kohta, pinnasenimetuse järgi tabelist võetud elastsusmoodul jne. Erilahendus tähendab olukorda, kus materjalide ja pinnaste omadused, mida […]
Norm, juhend ja JOKK
Norm, juhend ja JOKK – värskelt on kära Haapsalu peatänava kivisillutise kohta. See nimelt on ebatasane. Tehtud murtud pinnaga sillutiskividest (plaat on suhteliselt õhem, kivi paksem). Ehituse kvaliteedinõuded on kirjas MTM määruses nr 101. Sealt leiab kivisillutise kohta mõndagi, kuid siiski vähe, paragrahv 7 räägib sillutiskattega tee tasasusnõuetest – meetrise latiga kuni 5 mm (see […]
Pop-up rattateed Tartus
Tartu POP-UP rattaradade ”projekt” on puudulik ning tegijatel puudub pädevus. Tartu Linnavalitsuse pädevus põhimagistraali projekti tellimisel paneb imestama. Ka siis kui linna eesmärk on šokiteraapia peab rõhk olema sõna teisel poolel. Atraktiivne rattateede põhivõrk kallutab auto koju jätma, kuid seda ei saa teha põhimagistraalidele autode arvel. Artikkel ilmus Tartu Postimehes. Misasi õieti see pop-up on? […]
Hea ehitustava ja Soome normid/juhendid
Ehitusseadustiku §7 sätestab hea ehitustava järgimise kohustuse. See omakorda peaks asendama olukorda, kus puuduvad konkreetsed normid või juhendid. Küsimusele, mida loetakse heaks tavaks, on vastanud kohus – selleks on standardid ka juhul kui vastavat standardit kusagil lähteülesandes ega juhendis viidatud ei ole. Sest reeglina on standardid soovituslikud, seadused-määrused kohustuslikud ja juhendid rakenduvad vastavalt lähteülesandele. Riigiteedel […]
Liiklusuuring ja vajalik täpsus
Liiklusuuringu vajalikust täpsusest Liiklusuuringul on VIIS eesmärki: Määrata liiklussagedus selleks et tee klass või sõiduradade arv täpsustada – vajalik ristlõige. Kontrollida ristmikuarvutust, et projekteeritav lahendus toimiks vähemalt 20 aastat. Anda alus katendi projekteerimiseks – siin võib olla oluline ehitusaegse liikluse mahu hindamine, ka lühema-ajaliste ümbersõitude mõju osas. Müra analüüsiks et selguks, kas ja kuhu on […]
Naastrehvid ja Tallinn
Tallinn ja naastrehvid Tallinnas paari aasta eest (2020) loendasid TTÜ tudengid kaubanduskeskuste parklates rehvikasutust – 62% sõiduautodest kasutasid naastrehve (varasemate uuringutega võrreldes on naastukasutus kahanenud). See protsent on linnaositi veidi erinev, Pirital vähem ja Rocca-al-Mare suunal rohkem. Loendust tuleks korrata et näha, millised on arengud. Soomes on naastrehvikasutus suurem, eriti põhjasuunal. Nii ka Rootsis, kuid […]
Bituumen on kallis ja täna ka raskesti kättesaadav. Mida teha?
Bituumen on kallis ja täna ka raskesti kättesaadav. Betoontee või pigem tsemendi kasutus alumistes kihtides? Bituumen on asfaltbetooni kallim komponent – asfaldis on lisaks sellele kivimaterjal ja filler ning vajadusel ka lisandid. Kivimaterjal annab asfaldile skeleti ja tugevuse, filler seob vaba bituumeni ja täidab asfaldi poore. Bituumen seob mineraalsed komponendid tervikuks ning teatud ulatuses on […]
Valglinnastumine, planeerimisprotsess ja rohelised eesmärgid
Valglinnastumine, planeerimisprotsess ja rohelised eesmärgid Ain Kendra, Roland Mäe, Ott Ojaperv, Sulev Sannik Kirjutaja ja kaasamõtlejad on erineva taustaga – Kendra on teedeinsener, kes on varem tegelenud laiemalt maaküsimuste ja planeeringutega ja õpetab insenere, Mäe on rattaentusiastist teedeinsener kes on istunud ametnikutoolil, projekteerib teid/tänavaid ja on uurinud valglinnastumise protsessi, põhjuseid ja tagajärgi doktoritöös (mis täna […]
KKEJ – märkused ehk kommentaarid
KKEJ kommentaarid – Ain Kendra Erinevad segud – fraktsioneeritud killustik (d/D), ridakillustik (Ø/x), sidumata segu (0/x) Fraktsioneeritud killustik kiilutakse, selle kiilumiseks kasutatakse mitte ainult peenemat killustikusegu – Vene norm PNST 390-2021 näeb ette ainult 31,5-63 kasutuse mida kiilutakse lisaks peenemale killusegule – ka freespuru, asfaldi või liiva-tsemendiseguga. Teised fraktsioneeritud killustikud ei ole lubatud. Selle normi […]