Kulumisvaru asfaltkatetel
Kulumisvarul on mitu erinevat käsitlust, täna on maanteenormis (M106) lubatud lisada kulumisvaru, elastsete katendite projekteerimisjuhises (MA-2017-003) nähakse ette asfaltkatetes kulumisvaru 1 cm. Teiste riikide normides tuleb ette ka kulumisvaru ulatusena lubatud roopasügavus. St, kui max lubatud roopasügavus on 2 cm, siis tuleb projekteerimisel pärast arvutusi sama palju lisada ülemist kihti. See 1 cm on “kirik […]
Uus projekteerimisnorm tulemas
Kaua tehtud kaunikene – kuid kiitma on vara hakata. Eelnõude infosüsteemis asi üleval, kuid takerdus jälle MKM sisemises ringis. Kuigi kirjas et peaks jõustuma 1.märtsist 2023, on tänase seisuga tõenäolisem poolest aastast ehk kuskil jaanipäevast või 1.juulist. Põhjus – põhitähelepanu on siiski maanteedel ja see, et püüame ka linnaolusid reguleerida, ei meeldi teatud huvigruppidele. Valik, […]
THK 2023-2026
Kava järelduste punkt on siis selline: RES 2023-2026 teehoiuks eraldatud vahendite maht ja edasise rahastuse ebaselgus seavad ohtu TEN-T põhivõrku kuuluvate maanteede Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinn-Pärnu-Ikla väljaehitamise Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) 1315/2013 (edaspidi TEN-T määrus) sätestatud liiklusohutuse ja keskkonnanõuetele vastavaks 2030. aasta lõpuks. 2022. aasta lõpu seisuga vastab Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee määruses sätestatud nõuetele 39 […]
60 tonni
See oli siis lähtepositsioon ehk teadmine uuringut alustades (oktoober 2022) Avalikele teedele lubatud raskeveokite täismassi piir on üle Euroopa 40/44 tonni, seda viieteljelisel kooslusel (kaheteljeline veduk, kolmeteljeline poolhaagis, pikkusega kuni 16,5 meetrit). Sama massipiirang on ka autorongidele (kastiga auto ja haagis, kogupikkus kuni 18,75 meetrit). Teljekoormus on piiratud 10 tonniga, paarisratastega veoteljele on lubatud 11,5 […]
Odemarki valem ja selle kasutus
Soome teekonstruktsioonide projekteerimise juhis 2018/038 on tõlgitud ka eesti keelde, tõsi, mitte just kõige kvaliteetsemalt. Algallika leiab Väylä saidilt. Tasub aga minna teise lingi kaudu, leiame lisaks juhendile ka Exceli, millega siis kandevõimet arvutada. Muidu ilus, kuid üks väike tehniline aps – näite numbrid ei vasta reglemendile, sest sidumata kihid peaksid olema paksuses 15…30 cm. […]
Betoonkatend
Ka asfaltbetoon ja väävelbetoon on betoonid, kuigi kummaski pole tsementi sees. Arutaks siiski tsemendiga katendikihtide teemat ja betoontee mõistena käsitleks tsemendisisaldusega katendikihiga teed. Ning täpsustaks veel, mitte lihtsalt katendikihi vaid kattekihi osas, sest katend koosneb kattest, alusest ja lisakihtidest. Kuid siin läheb asi juba ähmasemaks, sest tsemendiga kiht võib paikneda nii kattes kui aluses. Betoonteena […]
2+1 – 2+2 – 2+1 … otsustage ometi ja ehitame
Mõned jutupunktid, kuna poliitikud on JÄLLE leidmas, et raha ei ole, ehitame pigem 2+1 kui 2+2 maanteid. Ühtteist sellest võib ka raadiost kuulata. Sissejuhatuseks, et teedesektori tulevik on täna ikka pigimust. Teehoiukavas midagi nagu oleks, kuid koalitsioonilepingus ja riigieelarve strateegias nähakse ette kakastroof, mis tähendab, et sektor tuleb sisuliselt välja lülitada lootuses, et nii 3-4 […]
Ringristmikud ja pöördealad ning asfaldi valik – SMA või surf
SMA või AC surf – üldiselt on SMA segul eelised AC surf ees nii paremas skeletis (koormustaluvus) kui haardeteguris. Tegelikult pole pilt aga nii ühene, skeleti eelis ilmneb sellest, et peenosiseid on segus vähem, segu on poorsem ja kivimaterjal on omavahel paremini kontaktis. AC surf poorsus on väiksem ja seega ka segu nihkekindlus. AC surf […]
Erateed, kruusateed ja nõuded
Palju on küsitud, milliseid nõudeid on esitatud erateedele. Ehitusseadustikus on selgelt kirjas, et reguleeritakse avalikult kasutatavate teede kohta käivat. Siis üheselt riigi ja KOV omandis olevad teed ning lepinguga KOV kasutada antud teed. Nendel teedel on siis ka hoolduse ja remondi kohustused reguleeritud. Lisaks on avalikkusele ligipääsetavad erateed, mis sisuliselt laieneb näiteks, kaubanduskeskuse juurdepääsule ja […]
Mürauuring ehk selle alused
Mürauuringu aluseks on liiklusuuring. Liiklusuuring peaks ütlema, milline liiklus kulgeb uuritaval teel 20 aasta pärast, täpsemalt võttes, siis kavandatava tee 20 aastase kasutuse järel. Siis eraldi alla 3,5-tonnised ja üle selle, päeval ja öösel. Erinevad kellaaja-määratlused. Ning siit tulenevalt arvutatakse müra. Liiklusprognoos tehakse sõidukiliikide lõikes. Üldistatuna, oleme eeldanud, et kasvab sõidu- ja pakiautode liiklus ning […]