Asfaldi nihkepinged ehk deformatsioonikindlus
Asfaldikihtide summaarne paksus aitab tõsta teekonstruktsiooni kandevõimet. Mitu probleemi on siiski teravalt üleval: mitmekihilises asfaltkattes on suurimad nihkepinged ca 10 cm sügavuses. Selles sügavuses on reeglina AC bin, mille eripära on suuremas bituumenisisalduses. Bin kasutatakse eelkõige siis, kui ülakihis on SMA, sest SMA peaks kuigivõrd vett läbi juhtima. Suurema bituumenisisaldusega kaasneb reeglina ka väiksem poorsus. […]
60 tonni ja järeldused
60 tonni Eesti teedele – poolt ja vastu Lühidalt: 60 tonnised kuni 25,25 m pikad autorongid (EMS) on tulemas Euroopas kõigile TEN-T teedele. Eesti raskesõidukitest 20…30% on ülekaalulised ja osalt selle tõttu lagunevad meie teed kiiremini. Koormuse paremaks jagamiseks on vaja autorongile rohkem telgi ja rohkem pikkust. Palju aitab ka paarisrataste kasutus mitte ainult veotelgedel […]
Arhitekt ja insener ning tellija ehk meeskonnatöö
Järjest koguneb näiteid, kus arhitektil on suurepärane idee, kuid tervik ei toimi. Miks? Kui soovitakse unikaalset lahendust, asja mida pole Eestis veel tehtud – siis ei piisa sellest, et arhitekt asja kokku joonistab. See joonistatu tuleb valada tehnilisse lahendusse. Kui valitakse projekteerima seltskond, kes seni vaid kopipasteerinud (mis iseenesest polegi ju vale, kui toimivat lahendust […]
Elastsete katendite projekteerimisjuhis 2023
Uuendatud juhend on välja antud 27.11.2023. Siiski on siin mõndagi vaieldavat, kuid sellest järjekorras. Sisse on toodud tee klass – seda sellisel kujul ei oleks vaja, saab ka KAPis tee klassi asemel anda liiklussageduse või valida selle vahemiku, mis peaks vastama senisele tee klassile. Aga siin pole sisulist probleemi. Pakutud lahenduse puhul on tee klass […]
Uued projekteerimisnormid KLIM m71
Minister kinnitas uued projekteerimisnormid. Neid on aastaid ette valmistatud, senine norm kehtestati 2015 kui ehitusseadustik tühistas teeseaduse. Seletuskirjas on lahti seletatud, et uus norm on pinnapealsem jättes palju detaile juhenditega lahendamiseks ehk suunamiseks. Norm kehtiks vaid asulavälistele teedele (maanteedele – siis nii riigi kui vallateed). Senises normis (MKM m106) oli/on palju aegunut et mitte öelda, […]
Pöördekoridorid ristmikel
Kui maanteedel teema veel eriti probleemseks pole kerkinud, siis linnades küll. Pahatihti jätavad projekteerijad kontrollimata pöördekoridorid. Kui ristmikul on stoppjoon, siis joone taga peatunud sõidukist peab olema võimalik nii vasak- kui parempöörde lõpetamiseks mööduda. Küllalt juhtumeid, kus see ei ole võimalik isegi sõiduautode vahel – ekstreemse võrdlusena siiski stoppjoone taga – linna- või kaugliinibuss ja […]
Tee seisundi hindamisest
Erateedel esineb tihti küsimus, kas konkreetne tee vastab nõuetele ja milline on antud tee jaoks lubatav koormus. Projekteerimisnormid sätestavad nõuded sellele, missugune peaks olema projekteeritav tee. Kuid juba ehitatud teedele on nõuded vaid defektidele ja hooldusele. Leitavad määrusest “tee seisundinõuded”. Paraku on sellest vähe abi, kui küsimus on lubatud koormuses või vastavuses nõuetele. Ning kunagi […]
Parkimiskoha suurusest
Eestis kehtib standard EVS 843:2016 Linnatänavad. Standard sätestab muuhulgas parkimiskoha vähima lubatud suuruse. Enne seda standardit oli 843:2003 mis omakorda koostati ehitusnormi EPN 17 baasil. See aga tuli üsna üheselt Nõuka-aegsest normist. 2003 standardis, sõiduauto normaalne parkimiskoht 2,5 lai 5,0 pikk. Kaubanduskeskustes soovitatav laius 2,6. NB! see oli soovitus, mitte kohustus. Koht võib olla lühem, […]
Automaks, elektrifitseeritud sõiduk ja naastrehv
Tõenäoliselt kellegi tudengi jaoks huvipakkuv teema. Elektriline sõiduk kaalub 300-500 kilo rohkem kui samaväärne sisepõletaja. Leedsi ülikooli uuringus 315 kilo (Concrete roads ‘better for the extra weight of EVs’). Siit tulenevalt, neljanda astme reegli järgi väsimusmõju kaks korda suurem kui sisepõletajal – kuid – ca 5000 korda väiksem kui ühel raskeliiklejal. Mis tähendab et see […]
M: 1+1 keskpiirdega – Kirdalu-Tagadi juhtum
Teema on ette võtnud nii Autoleht / Geenius; Ekspress kui ERR. Tallinn-Rapla tee nr 15 km 17-21. Nüüd siis (17.04.2024) tuli uudis, et ikka võetakse piire maha. Kuid asendatakse punaste kummipostidega (porgandipeenar või dildoorium?). Pole veel päris klaar, kas kummipostid pannakse kogu lõigu ulatuses või vaid ristmike lähialadesse. /edit/ jaah täispikkuses postid. Kuid tuleb tõele au […]