Kliimaseadus?
Loen uudiseid – kliimaseaduse ideedest. Wiki järgi: Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade režiim. Tekib õigustatud küsimus, kas kliima loeb seadust ja järgib seda? Ilmselt ei. Me nagu tahaks mingite tegevustega kliimat muuta või siis muutusi mõjutada? Kui suures osas me seda üldse suudame? Sest saaste ja tegelikult ka ükski kliima näitaja riigipiire ei tunne. […]
Auto ja kergliikleja vastandamisest
Meedias leiab laialdast kajastamist konflikt linnavalitsuses. Viimastel aastatel on valdavalt sõnades, viimastel kuudel ka tegudes, asutud ahistama muuhulgas magistraaltänavate autoliiklust, abilinnapea Järvan on võtnud selge seisukoha et kuskil on üle pingutatud. See omakorda on ärgitanud nii linnapea Ossinovski kui abilinnapea Lippuse, aga ka eksabilinnapea Valguse vastusõjakäigule. Mulle tundub, et sõdida poleks vaja, kui põhimõtetes kokku […]
RB muldkeha ehitamise kvaliteedikontroll (Siim Paulus MSc)
RB on koostanud juhise (Raudtee Tehniline Kirjeldus), kus määratakse täpsemalt, milliseid materjale tuleb kasutada ja kuidas tagada tööde kvaliteet. Juhise koostamisel on juhindutud raudteestandardist UIC 719R ja selle uuemast versioonist 70719. Kuna hanked põhitrassi teemas käivad, siis peab keegi pakkuja kahtlased asjad ära küsima sest kui küsitud ei ole ja leping alla kirjutatud, siis on […]
Mõtteid seletuskirjadest
Milleks on oluline seletuskiri? See peaks SELETAMA lahti, miks üks või teine otsus tehtud on, konstruktsioon valitud ja nõuded esitatud. Kui projektis tehtud lahendus tugineb tellija soovile, siis peab see nii seletuskirja ka kirja saama. Ka siis, kui sel soovil ei ole mingit normatiivtehnilist alust. Viide on vajalik, et keegi pärast projekteerijat vales otsuses süüdistama […]
MTR ja kutse
Eesti peab end digiriigiks. Juriidilised isikud on kirjas äriregistris. Ehitisregistri kallal on piisavalt näritud, võtaks seekord ette majandustegevuse registri MTR, registrit peab riik ise. Ehitusseadustiku järgi on muuhulgas reguleeritud pädevuskohustusega teedevaldkonna kutsed. Pädevust kontrollib ja kutseid väljastab praegu Taristuehituse liit ning tulemused on leitavad Kutseregistrist, ka see register on riigi ülalpeetav. Registriga suurt muud muret […]
Kergliiklusteede võrgustik Tallinna lähivaldades (M)
Arengudokumendid mis peaks ette andma raamistiku – kuhu midagi kavas on, kuid probleemiks on ettearvatamatus, sest ehitusotsused ei pruugi järgida kõrgema tasandi planeeringuid ja arengukavad on palju mõjutatud hetkevalitsejate poliitilistest huvidest. Üldplaneeringud on (tihti) veel olukorda kirjeldavad, detailiseerimata visiooni. Näide: Kirdalu-Tagadi ristlõige mis ei näe kohta kergliiklejale ja samas on planeeringus kergliiklustee, mida TrAm spetsialistid […]
Katendikataloog ja kataloogikatendid
Verner Martisen 2024 – kaitstud töö, kuid kataloogid vajavad uuendamist Maailmas levinud lahend. Ka Eestis mõnda aega kasutusel Tallinna tüüpkatendid, mida tuleks tegelikult nimetada katendikataloogiks või kataloogikatenditeks. Seda valdavalt Soome, osaliselt ka Saksa kataloogidest lähtuvalt. Põhjus, miks on linnas mõistlik kataloogi kasutada – koormust arvestame normtelgedes, kuid linnas on üsna raske teha adekvaatset loendust projekteeritavatel […]
Kandevõime ehitusprotsessis
Seni projekteerime riigiteid KAPiga, selle numbrid ei ole millegagi mõõdetavad ehk kontrollitavad. MKM määruses 101 (kvaliteedinõuded) toodud Inspectori/Loadmani numbrid on kokkuleppelised (65…230) ja ei tugine arvutustel. Konstruktsioonid aga võivad olla vägagi erinevad, määrusenumbrid vahet ei tee. Lisaks on selgunud et ka Inspector ja Loadman ei opereeri samade numbritega (kuigi Inspector on kopeeritud Loadmanist, siis ilmselt […]
Suured sõidukid ja teehooldus (Kaur Kalmus MSc)
Korraga kolm teemat mis haakuvad kaudselt. Et kõik kel vaja, mahuksid korraga teele. Ristmikualadel (näiteks, linnas), pöörderadade arvestuses eeldada, et kui raskesõidukid (sh bussid) ei ole keelatud, peavad koridorid võimaldama kahe pöörava raskesõiduki kohtumist ristmikul. Probleem on ilmselt tõsisem kanaliseeritud foorristmikul, sest just seal on risk et rasked kohtuvad samas tsüklis, suur. Vajalikud sõidukid on […]
Eurokraav
Eurokraavi mõiste on veidi eksitav. Kraav on ta küll, selleks et teekonstruktsioon ja selle all olev pinnas kuivem püsiks ja tee kestaks. Kuid seos euroga on vaid ajaline – sajandivahetuse paiku käisid meil abiks Soome teedeinsenerid ja püüti aru saada miks Eesti teed nii kehvad on. Selgus, et veetase liiga kõrge. Kraavivajadust on põhjendanud ka […]