Juriidiline müts silmini peas
Konkreetne klient, kuid ma ei maini siin nimesid ega ka valda. Eurorahadega on vahetatud vee ja kanali torustikud ning tööde järel peaks ka katendid taastama. Valla vee-ettevõte kui suure töö tellija kinnitab, et teed on nüüd paremad kui enne. Ehitaja – peatöövõtjana tuntud suurettevõte (kuigi, sisulised tööd tegid väiksemad firmad), omanikujärelevalve samuti tuntud ja spetsialiseerunud […]
Tee projekteerimisnorm ja tänane reglement
Uue normiga seonduv Uue projekteerimisnormi teksti jõustamisega seonduvad otsesed muutused ning lahendada tuleks vastuolud, mis esinevad tänastes regulatsioonides eriti juhul, kuni juhendeid ringi ei ole tehtud. Normiteksti järgi peaks pinnaste ja materjalide liigitus järgima EVS-EN ja EVS-EN ISO standardiseeriaid. KAP alused on GOST-i liigituses ja kuigi 2014 püüdsime leida üleminekuskeemi, siis see ei ole täielik. […]
Autorehvide edasine saatus
https://vikerraadio.err.ee/1609000271/sven-sillamae-rehviplokkide-kasutamine-tee-ehituses-tekitab-pohjendamata-eelarvamusi Sven Sillamäe seletab loogiliselt ühe poole teemast – et kuidas vanarehve kasutada. Mingit keskkonnatraagikat siin pole, testid kõik tehtud. Mu küsimus on hoopis selles, et KAS on mõistlikum rehvid pürolüüsiga töödelda – saades tulemuseks vedelkütuse ja söe mis samuti kütuseks liigitub. Rekkarehvides on palju metalli, töötlemisel see muidugi läheb uuesti metalliks. Kuid muus mõttes […]
Automaks
Automaksu kolm alaliiki, mis võivad rakenduda ka kombineeritud viisil. 1) registrimaks mida maksad auto registrisse kandmisel, 2) aastamaks (ehk indulgents), mida maksad auto misiganes tehnilise näitaja alusel kuid sõltumata tegelikust läbisõidust, 3) teekasutustasu, mida maksad sõltuvalt sõidetud kilomeetrite arvust. Kõigi nende kolme erineva sisu puhul on rakendamine võimalik siduda auto mistahes tehnilise näitajaga (CO2 või […]
KOV ja juhendmaterjalid
Juhised avalike teede projekteerimisel ja ehitusel Kui avalik sektor tellib mingi teetöö, antakse ette millistest normdokumentidest ja juhistest tuleb juhinduda. Paraku ei ole see pilt ühene, sest juhendeid on üksjagu MNT/TrAm välja antud, kuid need kehtivad vaid riigimaanteedele. KOV omandis ja kasutuses olevad teed vajavad ka projekte, kuid siin on katvana vaid seadused (EhS) ja […]
Teed kipuvad talvega lagunema. Miks ja mida teha annab?
Võtame ette kogu teede elukaare. Kindlasti on põhjuseid oluliselt rohkem ning mõjuma hakkavad erinevate tegurite kombinatsioonid. Nii mõnigi teema neist pole otse talvega seotud, kuid siiski. Kavandamine. Pikaajaline plaan ja sihipärane tegevus – haakub üldiselt planeerimise või planeerimatusega. Selge plaani olemasolul ei oleks vaja muutuvas olukorras asju ümber ehitada. Räägime Eesti üleriigilistest, maakonna ja valla […]
M101 ja kandevõime
MTM määrus 101 vajab muutmist sõltumatult kogu muust taustsüsteemist. On ka selge, et määrusesse sissekirjutatud kandevõime mõõtmise teema on ajale jalgu jäänud – seetõttu, et: me oleme hakanud mõistma, et määrusejärgne metoodika (Inspector/Loadman) pole korrektne, rääkimata konkreetsetest kandevõime väärtustest mis määrusest leitavad. reaalsed konstruktsioonid on erinevatest materjalidest ja erinevate kihipaksustega, mistõttu ei ole juba põhimõtteliselt […]
Haardetegur ja mõõtmine
Imavere õnnetuse valguses on põhjust midagi lahti kirjutada ehk üle vaadata. Haardetegur projekteerimisnormide ja kvaliteedinõuete valguses – standardis sätestatud seadmed, mille kasutamine eeldab ca millimeetrise veekile tekitamist katte pinnale ning sõiduki spetsiaalset täiendavat mõõteratast paigaldatuna kas kere või haagise haagise alla. Lisaratas võib olla paigaldatud nurga all või seda pidurdatakse mõõteajal. Teede Tehnokeskus kasutab Norra […]
Uus projekteerimisnorm
Uut normiteksti on koostatud juba vähemalt 4 aastat. Sellega on tegelenud MKM/MTM ja MNT/TRA, läbitud on mitmeid ametkondlikke reforme ja vahetunud on koostajad. Põhirõhk on olnud ameti töötajatel, ministeeriumi poolt on protsessi vedanud Pavel Karev, kes küll praeguseks on siirdunud erasektorisse. Viimase aasta jooksul on protsessis osalenud ka mitmed erialaeksperdid, kes ei kuulu nn. Kompetentsikeskuse […]
Uus projekteerimisnorm tulemas
Kaua tehtud kaunikene – kuid kiitma on vara hakata. Eelnõude infosüsteemis asi üleval, kuid takerdus jälle MKM sisemises ringis. Kuigi kirjas et peaks jõustuma 1.märtsist 2023, on tänase seisuga tõenäolisem poolest aastast ehk kuskil jaanipäevast või 1.juulist. Põhjus – põhitähelepanu on siiski maanteedel ja see, et püüame ka linnaolusid reguleerida, ei meeldi teatud huvigruppidele. Valik, […]