60 tonni
See oli siis lähtepositsioon ehk teadmine uuringut alustades (oktoober 2022) Avalikele teedele lubatud raskeveokite täismassi piir on üle Euroopa 40/44 tonni, seda viieteljelisel kooslusel (kaheteljeline veduk, kolmeteljeline poolhaagis, pikkusega kuni 16,5 meetrit). Sama massipiirang on ka autorongidele (kastiga auto ja haagis, kogupikkus kuni 18,75 meetrit). Teljekoormus on piiratud 10 tonniga, paarisratastega veoteljele on lubatud 11,5 […]
2+1 – 2+2 – 2+1 … otsustage ometi ja ehitame
Mõned jutupunktid, kuna poliitikud on JÄLLE leidmas, et raha ei ole, ehitame pigem 2+1 kui 2+2 maanteid. Ühtteist sellest võib ka raadiost kuulata. Sissejuhatuseks, et teedesektori tulevik on täna ikka pigimust. Teehoiukavas midagi nagu oleks, kuid koalitsioonilepingus ja riigieelarve strateegias nähakse ette kakastroof, mis tähendab, et sektor tuleb sisuliselt välja lülitada lootuses, et nii 3-4 […]
Pop-up rattateed Tartus
Tartu POP-UP rattaradade ”projekt” on puudulik ning tegijatel puudub pädevus. Tartu Linnavalitsuse pädevus põhimagistraali projekti tellimisel paneb imestama. Ka siis kui linna eesmärk on šokiteraapia peab rõhk olema sõna teisel poolel. Atraktiivne rattateede põhivõrk kallutab auto koju jätma, kuid seda ei saa teha põhimagistraalidele autode arvel. Artikkel ilmus Tartu Postimehes. Misasi õieti see pop-up on? […]
Liiklusuuring ja vajalik täpsus
Liiklusuuringu vajalikust täpsusest Liiklusuuringul on VIIS eesmärki: Määrata liiklussagedus selleks et tee klass või sõiduradade arv täpsustada – vajalik ristlõige. Kontrollida ristmikuarvutust, et projekteeritav lahendus toimiks vähemalt 20 aastat. Anda alus katendi projekteerimiseks – siin võib olla oluline ehitusaegse liikluse mahu hindamine, ka lühema-ajaliste ümbersõitude mõju osas. Müra analüüsiks et selguks, kas ja kuhu on […]
Pikad sõidukid ja parkimine
PARKLATE KAVANDAMISEST Sõiduautod või matkabussid ja parkimine. Viimaste aastakümnetega on paisunud meie autopark. Enamlevinud sõiduautod on järjest suuremad – nii pikkuses kui laiuses. Muutunud on ka autopargi struktuur. Eelmisel sajandil võis kohata kerghaagiseid või ka väiksemaid haagissuvilaid. Maastikuvõimelise sõidukina tunti pigem villist GAZ-69 või UAZ-469, nüüd on uute mudelite võtmesõna maastur, kõikvõimalike liidestega parketimaasturist täismõõdulise […]
Haardetegur ja kergliiklus – ehk pigem kergliiklusalade hooldus
Täna on seisundinõuded fikseeritud MTM määruse nr 92 lisas 10. Selle järgi peaks asulasisese kergliiklusala (KLT = kergliiklustee kui üldmõiste mis katab kõik sõiduteest mingil viisil lahutatud alad, kus sõiduk ei liigu kuid on võimalik teiste liiklejate liikumine – kõnnitee, jalg- ja jalgrattatee või ka eraldiseisvad jalgteed ja rattateed, kuid mitte sõidutee kõrvale eraldi markeeritud […]
Teeäärsed parklad raskesõidukitele (ja ka teistele)
Meie rahvusvahelistel põhimaanteedel liiguvad lisaks oma juhtidele kes ööseks koju jõuavad, ka paljud transiitreiside veokid. Kaugesõidujuhtidel on sõiduajareeglid mistõttu tuleb teatud aja tagant etteantud tundide arv välja puhata. Sõidukitel on küll suured paagid mis võimaldavad tankimata läbida 500 ja enam kilomeetrit. Juht vajab aegajalt siiski jalasirutuse ja vee väljalaskmise kohti ka lisaks kohustuslikele ööbimistele. Seega […]
Bussipeatused ja ootavad autod
Bussipeatuste kavandamiseks on olemas tüüplahendused. Neid oleks vaja veidi täiendada – sõltuvalt võimalustest ja vajadustest. Kui tegemist on väiksema kasutusega ja lühiajalise peatusega, piisaks teeäärsest muldkeha laiendusest peatusetasku järel (maanteel võiks sel olla teepeenraga sama kate ehk purustatud kruus), tasku pikkuseks võiks pakkuda 10 meetrit mis on piisav kahe sõiduauto mahutamiseks (selline peaks asulavälistel teedel […]
Nähtavuskolmnurkadest
Nähtavuskolmnurgad on määratletud nii maanteenormis (MTM, määrus 106) kui standardis Linnatänavad (EVS 843). Teema on oluline planeeringute faasis, kus on veel võimalik ilma kellegi õigusi riivamata vastavad piirangud sätestada. Ning kahtlejatele juurde ka, et tegemist ei ole euronõuetega. Neid teemasid kõrgemal tasemel pole seni reguleeritud, iga riigi oma asi, kui kallilt ta oma kodanikke hindab. […]