Tee projekteerimisnorm ja tänane reglement
Uue normiga seonduv Uue projekteerimisnormi teksti jõustamisega seonduvad otsesed muutused ning lahendada tuleks vastuolud, mis esinevad tänastes regulatsioonides eriti juhul, kuni juhendeid ringi ei ole tehtud. Normiteksti järgi peaks pinnaste ja materjalide liigitus järgima EVS-EN ja EVS-EN ISO standardiseeriaid. KAP alused on GOST-i liigituses ja kuigi 2014 püüdsime leida üleminekuskeemi, siis see ei ole täielik. […]
Kandevõime üldehituses (MaaRYL ja InfraRYL)
Esmalt terminoloogiline klaarimine. Kandevõime all teedeehituses mõistetakse konstruktsiooni (ehk selle valmisehitatud osa) elastsusmoodulit (mõnede käsitluste järgi ka deformatsioonimoodulit). Üldehituses ja ka standardis EVS-EN 1997-1 (geotehniline projekteerimine) on kandevõime defineeritud kui konstruktsiooni võime ilma purunemata (purunemiseelne omadus) taluda koormust. Teedeehitajad arvestavad korduvkoormustega ning seetõttu hindavad materjali omadusi mitte ühekordse purustamise (maksimaalselt võimaliku ühekordse koormuse) vaid tööolukorras […]
KOV ja juhendmaterjalid
Juhised avalike teede projekteerimisel ja ehitusel Kui avalik sektor tellib mingi teetöö, antakse ette millistest normdokumentidest ja juhistest tuleb juhinduda. Paraku ei ole see pilt ühene, sest juhendeid on üksjagu MNT/TrAm välja antud, kuid need kehtivad vaid riigimaanteedele. KOV omandis ja kasutuses olevad teed vajavad ka projekte, kuid siin on katvana vaid seadused (EhS) ja […]
M101 ja kandevõime
MTM määrus 101 vajab muutmist sõltumatult kogu muust taustsüsteemist. On ka selge, et määrusesse sissekirjutatud kandevõime mõõtmise teema on ajale jalgu jäänud – seetõttu, et: me oleme hakanud mõistma, et määrusejärgne metoodika (Inspector/Loadman) pole korrektne, rääkimata konkreetsetest kandevõime väärtustest mis määrusest leitavad. reaalsed konstruktsioonid on erinevatest materjalidest ja erinevate kihipaksustega, mistõttu ei ole juba põhimõtteliselt […]
Norm, juhend ja JOKK
Norm, juhend ja JOKK – värskelt on kära Haapsalu peatänava kivisillutise kohta. See nimelt on ebatasane. Tehtud murtud pinnaga sillutiskividest (plaat on suhteliselt õhem, kivi paksem). Ehituse kvaliteedinõuded on kirjas MTM määruses nr 101. Sealt leiab kivisillutise kohta mõndagi, kuid siiski vähe, paragrahv 7 räägib sillutiskattega tee tasasusnõuetest – meetrise latiga kuni 5 mm (see […]
Kandevõimest ja nõuetest
Alustame nõuetest. Määrused. Teeprojektile esitatavate nõuete määrus üsna uus. Käsitleme erinevaid huvipakkuvaid artikleid: teiste riikide normide kasutamine – §15 (2) sõnastuses, mis viitab võimalusele neid nõudeid kasutada vaid osaliselt koos põhjendustega §20 – muldkeha (nõuded pinnasele, nõlvusele ja tihendustegurile) ja dreenkiht (nõuded paksusele, materjalile ja tihendustegurile) §15 (8) – liiklussagedus, koormussagedus, vajalik E, viide tugevusarvutusele […]
Kandevõimed ja nende mõõtmised – laiemalt, uuringud tee projekteerimisel
Varasemas kirjatükis olen rääkinud kompetentsist. Seekord siis kandevõimest, kuid ajendiks on ühe kohaliku omavalitsuse pakkumiskutse, kus soovitakse kandevõime mõõtmist selleks, et üks konkreetne tee/tänav rekonstrueerida. Kandevõime mõõtmise tulemusena soovitakse teada iga maa (tee) all paikneva kihi kohta arvutusparameetreid tee projekteerimiseks (katendiarvutuse koostamiseks). Tee projekteerimise (sealhulgas ka rekonstrueerimise) aluseks on tõepoolest uuringud. Ning need uuringud võiks […]
Määrus 101 – kvaliteedinõuded ja filtratsioon
23.11.2020 hakkas kehtima MKM määruse 101 uus redaktsioon. Põhiliseks muudatuseks on loobumine EVS 901-20 järgse filtratsioonikatse läbiviimisest. Mida siis projekteerija peaks sätestama? Filtratsiooni nõue asendatakse külmakindluse nõudega, tuginedes Soome katendite projekteerimisjuhendile (eestikeelne toortõlge – vt: Transpordiamet veebileht – juhendid). Senise dreenkihi ehk vahetult aluse all paikneva lisakihi puhul – peenosised (alla 0,063 mm) max 7% […]