Hetkeseis 60-tonni teemas

  1. Ülekoormus – kaalupunktide info näitas ca 30% ülekaalulisi autoronge. Teljekoormus kuni 25 tonni ja viieteljeline kallur kuni 85 tonni. Selle tagajärjel peame täna teed dimensioneerima pea kahekordsele koormusele – see ei ole kandevõime mõiste vaid korduvkoormuste arv ehk ka katendi tööiga. Olulised on nii üksiku telje ülekoormus kui täismass mille avalduv mõju on valdavalt ressursi kiiremas ammendumises
  2. Paarisratas aitaks teekonstruktsioonide kasutuseale kaasa, kuigi õhukese katendi (asfalt + killustikalus) puhul ja eriti kui selle all on liigniiske materjal või pinnas, mõjub otseselt teljekoormus, mitte ratta tüüp. Tänased suured roopad põhiteedel on üksikrataste (super single) tekitatud ning seotud nii ülekoormuse (sh suurem rehvisurve) kui jälg-jäljes liikumisega.
  3. EUROOPA
    1. EMS (60 tonni 25,25 meetrit) saaks praegu lubada vaid põhiteedele ja kahjuks ei saa siin paarisratta nõuet tekitada, sest Euroopa ja modulaarveoki põhimõte eeldab olemasolevate koosluste (veokid/vedukid, haagised) kasutamist. Läti peateedel on need juba lubatud, loogiline oleks ka meil järgi tulla sadamatest piiripunktiühendusteni (Ikla, Valga, Murati), arvestades ka Muuga-Paldiski-Sillamäe sadamatega. Euroopast laieneb soovitus TEN-T teedele, Eesti laiendaks võimalust põhi- ja tugimaanteedele kuid seda samm-sammult. Tallinn olla ka nüüd oma trassid määratlenud, kus võiks ka kuni 34-meetrised liikuda, ilmselt tuleb need trassid üle vaadata ja ühildada ka TEN-T võrgu kulgemisega linnas.
    2. Skandinaavia EMS2/DUO (34,5 meetrit ja 74/76 tonni) on küll pikaajaline kogemus, kuid Euroopa suunal ei tasu kiiret läbimurret eeldada. Kindlasti tuleks teegeomeetria ja teenindus ka täna kavandada juba 34,5 meetristega arvestades (sõltumata sellest, millal tehakse otsused reaalselt 34-meetrisi lubada). See eeldab parandusi nii projekteerimisjuhendis (seda saab ka TRAM oma juhises teha kuigi parem oleks määrust täiendada sest TRAM juhised kehtivad automaatselt vaid riigiteedele, asulavälistele vallateedele mitte) kui standardis, aga ka siit jõuame järeldusele et lisaks standardile on vaja veel mingit vahepealset tehnilist juhist. See ei pea määrus olema, kuid peaks laienema asulateedele ehk tänavatele sest asulavälist avalikku ala reguleerib M71. Ning ma ei loodaks, et M71 algsest versioonist kiiresti edasi mindaks linnatänavate ala kaasamisele.
    3. Euroopa poolt on tulemas kuni 12,5 tonnine veotelg ja kuni 4 tonni täismassis juurde alternatiivkütusega raskesõidukitele (nii veokid kui bussid)
    4. Riigiteede katendite ja sildade osas põhimõttelist takistust EMS suhtes ei ole, kuigi tänase teehoiu rahastamise tingimustes tunduks see köie kaelariputamisena. Koormused jagunevad pikemale alale ja kui seejuures suudetakse ülekoormust piirata, ei juhtu midagi hullu (eeldame, et tegemist on valdavalt rahvusvahelise liiklusega ja naabritel on kontrollisüsteem koos adekvaatsete karistustega).
    5. EMS liiklusohutuse teemaga tegeleme, eesmärgiks on maikuuks selge seisukoht kujundada. Amet on ekspertidele esitanud kolm küsimust, kas pikad (25 m) suudaksid valitud teid ohutult läbida, kas ja kus põhjustatakse ohtu teistele liiklejatele ning kuidas mõjutaks muutus (25 m lubamine) liiklusohutust (hukkunud/vigastatud) eeldusel, et kaubamahud ei muutu, suurte lubamisega väheneks autorongide arv (3 koormat 2 veokiga). Kuigi küsitud on ainult 25 meetri kohta, püüame analüüsida ka 34-meetrise võimalusi.
  4. Metsavedajate 60 tonni kui autorong on 2 meetrit pikem ja paarisratastega on tehniliselt võimalik vähemalt riigiteedevõrgus (vt: tarktee.ee), ootab poliitilist otsust.
  5. Sildadele on eriti ohtlikud lühikesed sõidukid, näiteks kallurid ja eriti siis kui need on ülekaalulised. Loomulikult vajavad uuendamist amortiseerunud rajatised.
  6. Riigiteede ja sildade kohta on meil olemas suhteliselt hea info, portaal tark tee näitab teede/sildadega seotud piiranguid, kuid kohalike (KOV) teede ja sildade kohta ei tea me midagi (ainult meetreid, ei liiklust ega mingeid olulisi tehnilisi parameetreid). Seega on raske kui mitte võimatu hinnata, mis juhtub nende teede/sildadega sest paratamatult satuvad suuremad ka sinna. Teede osas sunnib ettevaatusele ainult super-singlit kasutav seltskond, samuti EMS et kas igal pool kus vaja, pööravad välja. Sildadega on lugu keerulisem. Aga siin on vaja siseriiklikku koostööd ja KOV-sillad ka tarktee.ee all kajastada. Militaristide tellimusel on neile olulised trassid ilmselt üle vaadatud.

 

Scroll to Top